Kuidas kontrollida internetikiirust ja leida aeglase ühenduse põhjus?
Õpi kontrollima internetikiirust, eristama Wi-Fi ja operaatori probleeme ning parandama aeglast ühendust praktiliste sammudega.
Kui veebilehed avanevad aeglaselt, videod katkestavad või failide saatmine võtab liiga kaua, tasub kõigepealt mõõta internetiühenduse tegelikku jõudlust. Internetikiiruse kontrollimine aitab eristada, kas probleem on Wi-Fi võrgus, ruuteris, koduses seadmes või internetiteenuse pakkuja ühenduses.
Mida internetikiiruse test tegelikult mõõdab?
Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed internetist seadmesse. Üleslaadimiskiirus kirjeldab andmete saatmist seadmest internetti. Latentsus ehk ping näitab viivitust ühenduse ja mõõteserveri vahel ning seda väljendatakse millisekundites.
Lisaks võivad ühenduse kvaliteeti mõjutada jitter ehk latentsuse kõikumine ja paketikaotus. Need näitajad on olulised videokõnede, pilvemängude, kaugtöö ja VPN-ühenduste puhul isegi siis, kui allalaadimiskiirus on piisav.
Kuidas kontrollida internetikiirust õigesti?
Ühenda testimise ajaks arvuti võimaluse korral Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge. Kaabel aitab hinnata koduse püsiühenduse tegelikku kiirust, sest Wi-Fi signaal, seinad ja häired võivad tulemust vähendada.
- Sulge videostriimid, failide allalaadimised, pilvesünkroonimine ja VPN.
- Peata testimise ajal teiste seadmete aktiivne võrgukasutus.
- Vali mõõteserver, mis asub sinu asukohale võimalikult lähedal.
- Tee vähemalt kolm testi eri kellaaegadel, näiteks hommikul, õhtul ja nädalavahetusel.
- Võrdle tulemusi oma operaatori lepingus märgitud kiirusega, arvestades ühenduse tüüpi ja tehnilisi tingimusi.
Kiirust saab kontrollida speedtest.im veebitööriistaga. Üksik mõõtmine ei kirjelda alati ühenduse tavapärast seisundit, sest serveri koormus ja võrgu hetkeline kasutus võivad tulemust muuta.
Levinud põhjus: Wi-Fi signaal on nõrk
Wi-Fi kaudu saadud tulemus võib olla väiksem kui kaabliga mõõdetud kiirus. Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad ja põrandatevahelised takistused vähendavad signaali tugevust. Probleem avaldub sageli selles, et ruuteri lähedal on kiirus hea, kuid teises toas muutub ühendus aeglaseks või ebastabiilseks.
Kontrolli kiirust samas asukohas nii 2,4 GHz kui ka 5 GHz võrgus, kui mõlemad on saadaval. 5 GHz pakub tavaliselt suuremat kiirust, kuid selle leviala on väiksem. 2,4 GHz läbib takistusi paremini, kuid võib olla häiretele vastuvõtlikum.
Levinud põhjus: ruuter või modem on ülekoormatud
Vananenud või ülekoormatud ruuter võib piirata kiirust, katkestada ühendust ja suurendada latentsust. Koormus tekib näiteks siis, kui korraga töötavad mitu videostriimi, turvakaamerat, mängukonsooli ja pilvesünkroonimist kasutavat seadet.
Taaskäivita ruuter ja kontrolli, kas selle tarkvara on ajakohane. Kui probleem kordub, vaata ruuteri haldusliidesest ühendatud seadmeid ja liikluskoormust. Väga vana Wi-Fi standardiga seade ei pruugi olla sobiv kiire fiiber- või kaabelühenduse täielikuks kasutamiseks.
Levinud põhjus: internetiühendus on operaatori võrgus koormatud
Kui kaabliga tehtud testid näitavad õhtuti pidevalt väiksemat kiirust kui päeval, võib põhjuseks olla kohaliku juurdepääsuvõrgu või operaatori võrgu tipptunnikoormus. See on võimalik nii kaabel-, DSL- kui ka fiiberühenduse puhul, kuigi mõju sõltub võrgu ülesehitusest ja teenusepakkujast.
Pane tulemused kuupäeva, kellaaja, ühenduse tüübi ja mõõteserveri kaupa kirja. Korduv muster aitab operaatori toel probleemi kontrollida. Üksik madal tulemus ei tõesta veel võrguviga.
Levinud põhjus: kodune seade kasutab ühendust taustal
Arvuti, telefon või nutiteler võib samal ajal laadida alla süsteemiuuendusi, sünkroonida fotosid või varundada faile. Sellisel juhul jagavad taustaprotsessid olemasolevat ribalaiust ja kiirustest näitab kasutamata võimsuse asemel hetkeolukorda.
Kontrolli seadme võrguaktiivsust tegumihalduris, süsteemiseadetes või ruuteri liiklusvaates. Peata ajutiselt suured ülekanded ja korda test. Kui tulemus paraneb, määra uuendustele või varundusele sobiv ajakava.
Levinud põhjus: probleem on seadme, kaabli või võrgukaardiga
Defektne Etherneti kaabel, lahtine pistik, vigane võrgukaart või aeglane USB-adapter võib vähendada ühenduse läbilaskevõimet. Mõnel juhul langeb ühendus 1 Gbit/s asemel 100 Mbit/s režiimi, sest kaabel või port ei tööta nõuetekohaselt.
Proovi teist kaablit ja ruuteri teist porti ning kontrolli seadme ühenduse kiirust. Tee võrdlustest teise arvuti või telefoniga. Kui ainult üks seade annab halva tulemuse, on tõenäolisem lokaalne riistvara- või draiveriprobleem.
Levinud põhjus: DSL-liinil on kaugus ja liinikvaliteet piiranguks
DSL-ühenduse kiirust mõjutavad liini pikkus, kaabli seisukord ja ühenduse kvaliteet. Vanem juhtmestik, häired või kehvad ühendused võivad põhjustada väiksemat kiirust, suurt paketikaotust ja katkestusi.
Kui modem kuvab ühenduse sünkroonimiskiirust või liinistatistikat, võrdle seda kiirustesti tulemusega. Korduvad katkestused ja suur veamäär on põhjused, miks pöörduda operaatori poole, sest kodune Wi-Fi seadistus ei lahenda liiniprobleemi.
Kuidas mõõtetulemusi tõlgendada?
Võrdle esmalt kaabli ja Wi-Fi tulemusi. Kui kaabliga on kiirus lepingule lähedal, kuid Wi-Fi kaudu oluliselt väiksem, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja kodusele raadiosidekeskkonnale. Kui mõlemad tulemused on madalad, otsi põhjust modemist, seadmest või operaatori ühendusest.
- Madal allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide vastuvõtmist.
- Madal üleslaadimiskiirus mõjutab videokõnesid, varundust ja failide saatmist.
- Suur latentsus tekitab viivituse mängudes, VPN-is ja interaktiivsetes rakendustes.
- Suur jitter võib muuta kõne või video ebaühtlaseks.
- Paketikaotus põhjustab kordussaateid, katkestusi ja ühenduse ebastabiilsust.
Mida teha aeglase interneti parandamiseks?
Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, eemal mikrolaineahjust, metallist pindadest ja suletud kapist. Vali sobiv Wi-Fi sagedus, uuenda ruuteri tarkvara ning kasuta kaablit seadmetes, mis vajavad püsivat kiirust, näiteks tööarvutis või mängukonsoolis.
Kui kodu on suur või seinad blokeerivad signaali, võib olla vaja mesh-süsteemi või eraldi pääsupunkti. Paiguta lisaseadmed nii, et need saaksid ruuterilt veel tugeva signaali, mitte ruumi, kus ühendus on juba peaaegu kadunud.
Kui kaabliga tehtud kordustestid jäävad järjepidevalt alla lubatud taseme või näitavad suurt paketikaotust, võta ühendust oma internetiteenuse pakkujaga. Edasta mõõtmisajad, tulemused, kasutatud ühendusviis ja võimalusel seadmete kirjeldus. See annab operaatorile piisavalt infot liini, modemi või võrgu sõlme kontrollimiseks.
Kokkuvõte
Internetikiiruse kontrollimine on kõige kasulikum siis, kui testi tehakse mitu korda, võrreldakse Wi-Fi ja Etherneti ühendust ning vaadatakse lisaks kiirusele ka latentsust ja paketikaotust. Nii saab eristada koduse võrgu, seadme, ruuteri ja operaatori probleeme ning valida põhjusele sobiva lahenduse.
