Mis on gigabitise interneti normaalne kiirus?

Milline kiirus on gigabitise interneti puhul normaalne?

Gigabitine internet tähendab tavaliselt kuni 1 Gbit/s ehk 1000 Mbit/s allalaadimiskiirust. Tegelik mõõtetulemus on sageli veidi väiksem, sest ühenduse protokollid, võrguseadmed ja andmepakettide tehniline ülekoormus vähendavad kasutajani jõudvat kiirust. Kaabliga ühendatud arvutis võib hea ühenduse puhul näha ligikaudu 900–950 Mbit/s, kuid tulemus sõltub seadmetest ja testiserverist.

Üleslaadimiskiirus ei pruugi olla allalaadimisega võrdne. See sõltub teenusepakkuja paketist ja võrgu tehnoloogiast. Kiirustesti tulemuse kõrval tasub vaadata ka latentsust, värinat ehk jitter’it ja paketikadu, sest videokõnede, mängude ning kaugtöö kvaliteeti mõjutavad need näitajad sageli rohkem kui maksimaalne allalaadimiskiirus.

Miks gigabitine ühendus võib näida aeglane?

Wi-Fi piirangud

Wi-Fi on üks tavalisemaid põhjuseid, miks gigabitise paketi kasutaja ei näe testis 1 Gbit/s lähedast tulemust. Kiirust mõjutavad ruuteri asukoht, seinad, naabervõrkude häired, sagedusriba ja ühendatud seadme Wi-Fi standard. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on tavaliselt aeglasem; 5 GHz või uuemad Wi-Fi standardid võivad anda suurema kiiruse, kui seade asub ruuteri lähedal.

Ruuteri või modemi jõudlus

Vananenud ruuter, ebapiisav protsessor või aktiivsed liikluse filtreerimise funktsioonid võivad gigabitise liikluse töötlemisel piiranguks saada. Mõni seade toetab gigabitist ühendust ainult WAN-pordis, kuid LAN-pordid või juhtmevaba osa on aeglasemad. Kontrolli ruuteri tehnilisi andmeid ning veendu, et pordid töötavad gigabitise ühenduse režiimis.

Kaabel, võrgukaart või adapter

Halva kvaliteediga või kahjustatud võrgukaabel võib põhjustada ühenduse langemise 100 Mbit/s režiimi. Gigabitise ühenduse jaoks kasuta vähemalt Cat5e või uuema standardiga kaablit. Samuti võivad piiranguks olla arvuti võrgukaart, USB-võrguadapter, dokk või vanem lüliti. Operatsioonisüsteemi ühenduse olekust saab kontrollida, kas lingikiirus on 100 Mbit/s või 1 Gbit/s.

Testi ajal töötavad muud rakendused

Varundus, pilvesünkroonimine, mängu uuendamine, videovoog või mõni teine majapidamise seade võib testitulemust vähendada. Eriti oluline on üleslaadimine, sest pilvevarundus võib kasutada kogu väljaminevat ribalaiust ja tekitada samal ajal suurema latentsuse.

Testiserveri või mõõtmismeetodi mõju

Kiirustest ei mõõda ainult sinu koduühendust. Tulemust mõjutavad ka testiserveri koormus, serveri kaugus ja marsruut operaatori võrgus. Brauseri laiendused, VPN, turvatarkvara ning nõrk seade võivad samuti tulemust muuta. Üksik madal näit ei tõesta veel, et ühendus on rikkis.

Võrgu ülekoormus

Õhtusel ajal võib kohaliku juurdepääsuvõrgu või teenusepakkuja välisühenduse koormus kasvada. Kui kiirus langeb regulaarselt samal ajavahemikul, kuid paraneb öösel või varahommikul, võib põhjuseks olla võrgu ülekoormus. Sellisel juhul ei pruugi koduse ruuteri vahetamine probleemi lahendada.

Paketi või ühendustehnoloogia omadused

Gigabitine pakett ei tähenda alati, et iga kasutusviis saavutab täpselt 1000 Mbit/s. Kiudoptiline, kaabel- ja DSL-ühendus kasutavad erinevat võrgutehnoloogiat ning nende üleslaadimiskiirus, latentsus ja jagatud võrgu omadused võivad erineda. Tutvu teenusepakkuja lepinguliste minimaalsete ja tavapäraste kiirustega.

Kuidas aeglase kiiruse põhjust kindlaks teha?

1. Ühenda arvuti otse ruuteri või modemi külge võrgukaabliga. Väldi testimise ajal Wi-Fi-d, dokki, VPN-i ja vahepealseid võrguseadmeid.
2. Sulge teised suure liiklusega rakendused ning peata ajutiselt pilvesünkroonimine ja varundus.
3. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus on täielikult taastunud.
4. Tee mitu testi eri kellaaegadel ja vähemalt kahe usaldusväärse testiserveriga.
5. Kontrolli juhtmega ühenduse lingikiirust. Kui see on 100 Mbit/s, otsi põhjust kaablist, pordist või võrgukaardist.
6. Salvesta allalaadimise, üleslaadimise, latentsuse, jitter’i ja paketikadu näidud, et neid saaks vajadusel operaatorile edastada.

Kui juhtmega test annab ligikaudu 900–950 Mbit/s, kuid Wi-Fi tulemus on palju väiksem, on probleem tõenäoliselt koduses juhtmevabas võrgus. Kui ka otseühenduse näit jääb korduvalt madalaks, tasub uurida liini, modemi või teenusepakkuja võrgu seisukorda.

Kuidas gigabitise ühenduse kiirust parandada?

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi ega paksu seina taha.
• Kasuta gigabitise või kiirema pordiga ruuterit ja kvaliteetseid Cat5e, Cat6 või uuemaid võrgukaableid.
• Uuenda ruuteri püsivara, arvuti võrgudraiverit ja Wi-Fi seadmete tarkvara.
• Vali 5 GHz või sobiva seadme puhul uuem Wi-Fi võrk ning vähenda häireid kanalivalikuga.
• Kui kodu on suur või seinad takistavad levi, kasuta korralikult seadistatud pääsupunkte või mesh-võrku.
• Kontrolli ruuteri liikluse haldamise, vanemliku kontrolli ja turvaskannimise seadeid, sest need võivad jõudlust piirata.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui kiirus jääb ka otse kaabliga testides korduvalt lepingus lubatud tasemest madalamaks, ühendus katkeb või paketikadu ja latentsus on ebaharilikult suur. Edasta testide kuupäevad, kellaajad, kasutatud ühendusviis ning mõõdetud tulemused. Nii saab teenusepakkuja kontrollida modemit, liini signaali, piirkonna koormust ja võimalikku riket.

Kui probleem ilmneb ainult ühes seadmes või ainult Wi-Fi kaudu, tasub enne rikketeadet kontrollida koduvõrgu seadistust. Gigabitise interneti normaalne kiirus sõltub kogu ahelast: teenusepakkuja võrgust, modemist, ruuterist, kaablist, lõppseadmest ja mõõtmise viisist.