Gigabitise neti tegelik kiirus: miks ühendus on aeglasem ja kuidas põhjust leida

Mida tähendab gigabitise interneti tegelik kiirus?

Gigabitine internet tähendab tavaliselt kuni 1 Gbit/s ühenduse allalaadimise suunda, kuid paketi nimetus ei tähenda, et iga seade ja veebiteenus saavutab selle näidu. Kiirust mõjutavad ühenduse tehnoloogia, võrguseadmed, kasutatav server, kodune sisevõrk ja mõõtmise viis.

Oluline on eristada bitte ja baite. Internetipaketi kiirus esitatakse enamasti megabittides või gigabittides sekundis, failide allalaadimise rakendused aga megabaitides sekundis. 1 Gbit/s vastab ideaaltingimustes ligikaudu 125 MB/s-le, kuid protokollide ja seadmete töö tõttu jääb tegelik näit sellest väiksemaks.

Levinud põhjus: Wi-Fi piirangud

Wi-Fi on sageli gigabitise interneti aeglase tulemuse peamine põhjus. Kaugus ruuterist, paksud seinad, naabervõrkude häired ja ühendus sagedusalas 2,4 GHz võivad vähendada läbilaskevõimet. Ka Wi-Fi 5 või Wi-Fi 6 seade ei pruugi saavutada gigabitist kiirust, kui signaal on nõrk või kanal koormatud.

Kontrollimiseks tee kiirustest ruuteri lähedal 5 GHz või 6 GHz võrgus ning võrdle tulemust Etherneti kaabliga. Kui kaabliga on kiirus oluliselt suurem, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levikus või seadistuses, mitte internetiühenduses.

Levinud põhjus: ruuteri, modemi või kaabli võimekus

Ruuter või modem võib olla gigabitise paketi jaoks liiga aeglane. Vanem seade võib toetada küll gigabitist WAN-porti, kuid selle Wi-Fi, protsessor või turvafunktsioonid piiravad tegelikku läbilaskevõimet. Kontrolli seadme tehnilistest andmetest WAN- ja LAN-portide kiirust ning veendu, et kaabel toetab vähemalt gigabitist Etherneti ühendust.

Vigane või vana võrgukaabel võib põhjustada ühenduse langemise 100 Mbit/s režiimi. Arvuti või ruuteri pordilt tasub kontrollida, millise kiirusega ühendus on loodud. Vajadusel proovi teist korralikku Cat5e või uuemat kaablit.

Levinud põhjus: arvuti või muu lõppseadme piirang

Kiirustesti tulemust võib piirata arvuti võrgukaart, protsessor, veebilehitseja või taustal töötav viirusetõrje. Eriti vanemad sülearvutid ja USB-võrgukaardid ei pruugi gigabitist liiklust probleemideta töödelda. Samuti võivad pilvesünkroonimine, mängude uuendused või videokõned mõõtmise ajal ühendust kasutada.

Testi võimalusel uuema arvutiga, sulge muud suure liiklusega rakendused ja kasuta juhtmega ühendust. Kui ainult üks seade näitab väikest kiirust, kuid teised seadmed töötavad hästi, tuleb piirangut otsida sellest seadmest.

Levinud põhjus: kiirustesti server ja mõõtmise viis

Kiirustesti tulemus sõltub testiserveri asukohast, koormusest ja marsruudist. Üks server võib näidata väiksemat allalaadimiskiirust, samal ajal kui teine lähedal asuv server annab parema tulemuse. Samuti ei pruugi veebilehe kaudu tehtav test kasutada ühendust samamoodi nagu eraldi rakendus.

Tee mitu testi eri aegadel ja vali võimalusel operaatori või geograafiliselt lähedal asuv server. Mõõda eraldi allalaadimist, üleslaadimist, latentsust, värinat ehk jitter'it ja paketikadu. Üksik madal tulemus ei tõesta veel püsivat riket.

Levinud põhjus: operaatori võrgu koormus või ühenduse tehnoloogia

Kaablivõrgus võib sama piirkonna kasutajate liiklus mõjutada õhtust kiirust. DSL-ühendusel sõltub tulemus liini pikkusest ja kvaliteedist ning gigabitine kiirus ei ole selle tehnoloogiaga tavaliselt realistlik. Kiudoptiline ühendus suudab pakkuda suuremat läbilaskevõimet, kuid ka selle tulemust võivad mõjutada operaatori võrgusegment, hooldustööd või paketi üles- ja allalaadimise erinevused.

Kui kiirus langeb regulaarselt kindlal kellaajal ja juhtmega test näitab sama mustrit mitmes seadmes, tasub probleem edastada internetiteenuse pakkujale. Lisa mõõtmise kuupäev, kellaaeg, kasutatud ühendusviis ning alla- ja üleslaadimise tulemused.

Kuidas gigabitise ühenduse tegelikku kiirust õigesti kontrollida?

1. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu, mitte Wi-Fi abil.
2. Kontrolli, et arvuti ja ruuteri port kasutaksid 1 Gbit/s või kiiremat ühendust.
3. Lülita mõõtmise ajaks välja VPN, pilvesünkroonimine ja muud suured allalaadimised.
4. Tee mitu testi erinevate serveritega nii päeval kui ka õhtul.
5. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikadu.

Kui juhtmega test jääb järjepidevalt märgatavalt alla paketis lubatud kiiruse, testi teise kaabli ja teise seadmega. See aitab eristada koduse võrgu probleemi operaatori ühenduse probleemist.

Praktilised soovitused kiiruse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
• Kasuta kiiremate seadmete jaoks 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrku.
• Uuenda ruuteri püsivara ja lõppseadmete võrgudraivereid.
• Asenda kahjustatud kaablid ning kontrolli portide läbilaskevõimet.
• Kasuta suure liikluse, mängude ja tööarvuti jaoks võimalusel Etherneti ühendust.
• Kui kodu on suur, kaalu korralikult paigaldatud pääsupunkte või mesh-võrku.
• Operaatoriga ühendust võttes esita mitme testi tulemused, mitte ainult üks ekraanipilt.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui juhtmega ühendus on mitmes seadmes aeglane, kiirus kõigub tugevalt või esineb paketikadu ja katkestusi. Samuti tasub abi küsida siis, kui ruuteri taaskäivitamine, kaabli vahetamine ja eri testiserverite kasutamine tulemust ei paranda.

Kirjelda täpselt, kas probleem puudutab allalaadimist, üleslaadimist või latentsust. Nii saab teenusepakkuja kontrollida liini, modemi näite ja piirkonna võrgu seisundit kiiremini.