Kui täpne on internetikiiruse test ja miks tulemus kõigub?

Mida internetikiiruse test tegelikult mõõdab?

Kiirustest ei mõõda ainult allalaadimist ja üleslaadimist. Hea test näitab ka latentsust ehk ping'i, samuti jitter'it ja mõnikord paketikadu. Need näitajad kirjeldavad, kui kiiresti andmed liiguvad ja kui stabiilne ühendus tegelikult on.

Tulemus sõltub ka sellest, millise serveriga test ühenduse loob. Kui server on kaugel või ajutiselt koormatud, võib tulemus olla madalam kui sinu kodune ühendus tegelikult suudab.

Miks tulemus ei lange kokku lubatud paketiga?

Wi‑Fi signaal on nõrk või häiritud. Seinad, kaugus ruuterist, naabervõrkude häired ja 2,4 GHz sagedusriba koormus võivad vähendada kiirust märgatavalt. Ka väga hea valguskaabel ei anna Wi‑Fi kaudu automaatselt sama tulemust kui kaabliga.

Testiserver pole optimaalne. Kui kasutad kauget või koormatud serverit, ei näita test ainult sinu kodust ühendust, vaid ka vahepealse tee olukorda. Seetõttu võivad eri testid anda erineva tulemuse.

Ruuter, modem või lõppseade piirab kiirust. Vanem ruuter, üle kuumenenud modem või aeglane sülearvuti/telefon ei pruugi suuta paketti täielikult ära kasutada. Sama juhtub siis, kui seadme võrgukaart või draiver ei toeta suuremat läbilaset.

Võrk on tipptunnil koormatud. Õhtuti, kui naabruskonnas kasutab internetti rohkem inimesi, võib operaatori võrgus tekkida ajutine ülekoormus. See on eriti märgatav kaabli- ja DSL-ühendustes, kuid ka kiiretes ühendustes võib koormus mõju avaldada.

Taustal toimub muud liiklust. Pilvevarundus, suured allalaadimised, videokõned, VPN või mitu samaaegselt kasutatavat seadet võtavad ribalaiust ja muudavad tulemuse madalamaks. Mõnikord mõjutab ka turvatarkvara või brauseri laiendus testi käitumist.

Kuidas teha usaldusväärsem mõõtmine?

Esimene samm on teha test Ethernet-kaabliga, mitte ainult Wi‑Fi kaudu. Kui kaabliga tulemus on oluliselt parem, on probleem suure tõenäosusega traadita võrgus, mitte teenusepakkujas.

Testi tasub korrata mitu korda eri kellaaegadel ja kasutada vähemalt kahte erinevat serverit. Nii näed, kas tulemus on stabiilne või kõigub sõltuvalt koormusest ja teekonnast.

• Sulge enne testi suured allalaadimised ja pilvesünkroonimine.
• Lülita ajutiselt välja VPN ja muud võrguliikluse vahendajad.
• Kasuta sama seadet ja sama brauserit, et tulemused oleksid võrreldavad.
• Kui võimalik, testi nii 2,4 GHz kui ka 5 GHz või 6 GHz Wi‑Fi võrgus.

Millised seadmed ja seaded mõjuvad kõige rohkem?

Ruuteri asukoht on üllatavalt oluline. Kui seade on kapis, põrandal või paksude seinte taga, langeb signaali tugevus ja koos sellega ka tegelik kiirus.

Firmware'i uuendused, õigesti valitud Wi‑Fi kanal ja kaasaegne ruuteriprotsessor aitavad vältida olukorda, kus kodune võrk muutub pudelikaelaks. Sama kehtib ka vana võrgukaardi või aeglase USB-adapteri kohta.

DSL-ühenduse puhul mõjutab tulemust ka liini kvaliteet. Kui liin on pikk või häireid on palju, võib allalaadimine ja üleslaadimine kõikuda isegi siis, kui ruuter ise töötab korrektselt.

Kuidas kiirust ja stabiilsust parandada?

• Ühenda arvuti võimalusel otse ruuteriga Etherneti kaudu.
• Aseta ruuter avatud ja kesksesse kohta.
• Kasuta 5 GHz või 6 GHz Wi‑Fi võrku, kui seade seda toetab.
• Värskenda ruuteri tarkvara ja kontrolli seadme draivereid.
• Piira taustal töötavaid allalaadimisi, varundust ja videovooge.
• Kui kodus on palju seadmeid, kaalu kvaliteetsemat ruuterit või mesh-lahendust.

Millal tasub ühenduse pärast teenusepakkujaga ühendust võtta?

Kui kaabliga tehtud testid on püsivalt palju madalamad kui sinu paketile või seadistusele mõistlik oleks, tasub pöörduda teenusepakkuja poole. Kirjuta üles kellaaeg, kasutatud server ja mõõtetulemused; see aitab tehnikul kiiremini põhjuse leida.

Kui probleem esineb ainult Wi‑Fi kaudu, on tõenäolisem, et vaja on ruuteri seadistuse, asukoha või seadme vahetuse muudatust. Kui probleem esineb ka kaabliga ja eri seadmetes, võib põhjus olla liinis või operaatori võrgus.