Internetikiiruse testi näitajad: mida tulemused tähendavad ja miks need erinevad?

Mida internetikiiruse testi näitajad tähendavad?

Internetikiiruse test mõõdab mitut erinevat ühenduse omadust. Tulemuse hindamisel ei piisa ainult ühest suurest kiiruse numbrist, sest veebisirvimine, videokõned, mängimine ja suurte failide saatmine vajavad erinevaid omadusi.

• Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed internetist seadmesse. Seda kasutatakse näiteks veebilehtede, videote ja failide avamisel.
• Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed seadmest internetti. See on oluline videokõnedes, pilvevarunduses ja failide jagamisel.
• Latentsus ehk ping näitab andmepaketi edasi-tagasi liikumise aega. Väiksem väärtus tähendab kiiremat reageerimist.
• Jitter kirjeldab latentsuse kõikumist. Kõrge jitter võib põhjustada videokõnedes heli ja pildi ebaühtlust.
• Paketikaotus näitab, kui palju andmepakette teel sihtkohta kaob. Isegi väike paketikaotus võib muuta ühenduse ebastabiilseks.

Testi tulemust saab võrrelda oma internetipaketis lubatud kiirusega, kuid võrdlus peab arvestama ühenduse tüüpi, testimise aega ja seda, kas mõõtmine toimus Wi-Fi või võrgukaabli kaudu. Kiirust saab kontrollida ka speedtest.im kaudu.

Põhjus 1: Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi kaudu mõõdetud kiirus võib olla väiksem kui internetiteenuse pakkuja ühenduse tegelik võimekus. Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad ja teiste koduste seadmete põhjustatud häired vähendavad signaali kvaliteeti. Ka 2,4 GHz võrk võib kortermajades olla ülekoormatud, sest paljud läheduses asuvad ruuterid kasutavad samu kanaleid.

Võrdle tulemust ruuteri lähedal ja selles ruumis, kus ühendust tavaliselt kasutad. Kui võrgukaabliga saadud tulemus on oluliselt parem kui Wi-Fi tulemus, on probleem tõenäoliselt juhtmevabas võrgus, mitte operaatori ühenduses.

Põhjus 2: Ruuter või modem on üle koormatud

Ruuter ja modem töötlevad kõigi koduste seadmete liiklust. Samaaegsed videovood, mängukonsoolide uuendused, pilvesünkroonimine ja nutiseadmed võivad seadme ressursse koormata. Vanem või tagasihoidlikuma riistvaraga ruuter ei pruugi suurema kiirusega ühendust täielikult ära kasutada.

Kontrollimiseks taaskäivita modem ja ruuter ning tee test ajal, mil teised seadmed internetti ei kasuta. Kui tulemus paraneb ainult ajutiselt, vaata üle ruuteri tarkvara, ühendatud seadmed ja liikluse prioriseerimise seaded.

Põhjus 3: Internetiteenuse pakkuja võrk on tipptunnil koormatud

Õhtuti võib sama piirkonna võrgus olla rohkem kasutajaid. See võib väljenduda väiksemas allalaadimiskiiruses, suuremas latentsuses või kõikuva testitulemusena. Mõju sõltub sellest, kas kasutad kiudoptilist, kaabel-, DSL- või muud püsiühendust ning kuidas operaatori kohalik võrk on korraldatud.

Tee mitu testi eri kellaaegadel, näiteks hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Kui kiirus langeb regulaarselt just tipptunnil ning ka kaabliga tehtud test näitab sama mustrit, tasub tulemustega pöörduda oma internetiteenuse pakkuja poole.

Põhjus 4: Testseade või taustal töötavad rakendused piiravad tulemust

Arvuti või telefoni jõudlus võib testi tulemust mõjutada. Samal ajal töötav VPN, viirusetõrje liikluskontroll, failide allalaadimine, pilveteenus või operatsioonisüsteemi uuendus kasutab ühendust ja seadme ressursse. Ka brauseri laiendused või vananenud võrgudraiver võivad mõõtmist moonutada.

Sulge testimise ajaks aktiivsed rakendused, peata suured allalaadimised ja testi võimalusel uuendatud brauseriga. Võrdle tulemust teise seadmega. Kui probleem esineb ainult ühes arvutis või telefonis, ei pruugi ühendus ise olla aeglane.

Põhjus 5: Võrgukaabel või ühendusport ei toeta vajalikku kiirust

Kaabliga tehtud test ei ole alati automaatselt täpsem. Kahjustunud kaabel, vana Etherneti standard, ebakvaliteetne ühendus või ruuteri aeglane LAN-port võib piirata kiirust. Mõnel seadmel on ka võrgukaart, mille maksimaalne läbilaskevõime on väiksem kui internetipaketis lubatud kiirus.

Kasuta sobiva kategooria ja korras Etherneti kaablit ning kontrolli, millise kiirusega arvuti ja ruuter omavahel ühenduse loovad. Kui võimalik, testi teise kaabli ja teise pordiga. Kiudoptilise ühenduse puhul veendu, et ka optiline terminal või modem töötab tavapäraselt.

Põhjus 6: Ühenduse tüüp või pakett seab kiirusele piiri

DSL-ühenduse kiirus võib sõltuda vaskliini pikkusest ja kvaliteedist. Kaabelühenduse jõudlus võib sõltuda piirkonna võrgu koormusest. Kiudoptiline ühendus pakub sageli suuremat läbilaskevõimet, kuid ka selle tegelik tulemus sõltub paketist, seadmetest ja testimise viisist.

Kontrolli lepingust või operaatori iseteenindusest paketi lubatud alla- ja üleslaadimiskiirust. Ära võrdle ainult allalaadimiskiirust: kodukontor, videokõned ja pilvevarundus võivad vajada suuremat üleslaadimiskiirust.

Kuidas internetikiiruse probleemi süstemaatiliselt kontrollida?

1. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus taastub.
2. Peata teistes seadmetes videovood, failiedastus ja tarkvarauuendused.
3. Tee test ruuteri lähedal ning võimalusel võrgukaabliga.
4. Korda mõõtmist vähemalt kolmel korral ja eri kellaaegadel.
5. Võrdle tulemust teise seadme ning teise veebibrauseriga.
6. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikaotus.
7. Kui kaabliga saadud tulemus on pidevalt paketist väiksem, võta ühendust operaatori tehnilise toega.

Kuidas ühenduse kvaliteeti parandada?

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi või põrandale. Kasuta uuemat ruuterit, kui olemasolev seade ei toeta sinu ühenduse kiirust või kodu suurust. Suuremas elamises võib abi olla Wi-Fi võrgusilmast ehk mesh-lahendusest, kuid pääsupunktid peavad olema paigutatud nii, et need saaksid omavahel piisavalt tugeva ühenduse.

Oluliste seadmete, näiteks tööarvuti, teleri või mängukonsooli puhul eelista võrgukaablit. Muuda ruuteri haldusparool tugevaks, paigalda püsivara uuendused ja kasuta sobivat Wi-Fi sagedust. Kui probleem püsib ka otse kaabliga ühendatud seadmes, kogutud testitulemused aitavad operaatoril liini ja võrgusegmenti täpsemalt kontrollida.