Riikliku internetikiiruse testi tulemused: aeglase ühenduse põhjused

Riiklik internetikiiruse test annab ülevaate sellest, kuidas sinu ühendus konkreetsel hetkel toimib. Testi tulemust mõjutavad nii operaatori võrk, kasutatav ühendustehnoloogia kui ka kodune ruuter, modem, Wi-Fi ja samal ajal töötavad seadmed. Seetõttu ei tähenda oodatust väiksem number automaatselt, et internetipakkuja ühendus on rikkis.

Täpset põhjust saab hinnata siis, kui võrrelda allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ehk jitter'it ja paketikaotust eri tingimustes. Üksik mõõtmine näitab hetkeolukorda, korduvad mõõtmised aitavad leida mustri.

Mida riiklik internetikiiruse test tegelikult näitab?

Allalaadimiskiirus kirjeldab, kui kiiresti jõuavad andmed veebist sinu seadmesse. See mõjutab videote vaatamist, failide allalaadimist ja veebilehtede laadimist.

Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadmest internetti. See on oluline videokõnede, pilvevarunduse, otseülekannete ja suurte failide saatmise puhul.

Latentsus ehk viiteaeg mõõdab andmepaketi edasi-tagasi liikumiseks kuluvat aega. Suur latentsus võib muuta videokõned ja võrgumängud ebastabiilseks ka siis, kui kiiruse number tundub piisav.

Jitter näitab latentsuse kõikumist ning paketikaotus seda, kui osa andmepakettidest sihtkohta ei jõua. Mõlemad võivad põhjustada heli katkemist, pildi hangumist ja ühenduse aeglast reageerimist.

Levinud põhjused, miks mõõdetud kiirus on väike

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi kiirus väheneb, kui seade asub ruuterist kaugel, eri korruste vahel on paksud seinad või läheduses töötab palju teisi võrke. Kortermajades võivad naabrite ruuterid kasutada sama kanalit. 2,4 GHz võrk ulatub tavaliselt kaugemale, kuid 5 GHz võrk võib lähestikku paiknedes pakkuda suuremat kiirust.

Ruuter või modem piirab ühendust

Vana ruuter ei pruugi toetada sinu ühenduse maksimaalset kiirust ega tänapäevast Wi-Fi standardit. Piirang võib tekkida ka siis, kui ruuteri WAN- või LAN-port töötab ainult väiksema kiirusega. Kaabliühenduse puhul tasub kontrollida, kas kasutusel on korralik Etherneti kaabel ja kas seadme pordid loovad gigabitise ühenduse.

Teised seadmed kasutavad ühendust

Televisiooni voogedastus, mängukonsooli uuendus, pilvevarundus või kodune valvekaamera võib samal ajal ribalaiust kasutada. Eriti märgatav on mõju üleslaadimiskiirusele, sest paljud kodupaketid pakuvad alla- ja üleslaadimiseks erinevat kiirust.

Ühendustehnoloogia seab tehnilise piiri

DSL-ühenduse tegelik kiirus sõltub vaskliini pikkusest ja kvaliteedist. Kaabelinternetis võivad tipptunni koormus ja jagatud võrguosa tulemust mõjutada. Fiiberühendus on tavaliselt stabiilsem, kuid ka selle kasutatav kiirus sõltub optilisest terminalist, ruuterist ja kodusest sisevõrgust.

Operaatori võrgus esineb ülekoormus või rike

Kui kiirus langeb kindlatel kellaaegadel või mitmes järjestikuses testis ka kaabliühenduse kaudu, võib põhjus olla operaatori võrgus. Ajutised hooldustööd, piirkondlik ülekoormus või liiniprobleem võivad mõjutada allalaadimist, üleslaadimist, latentsust ja paketikaotust.

Testiserver või mõõtmistingimused moonutavad tulemust

Testi tulemust mõjutavad valitud serveri kaugus, brauseri koormus, VPN, tulemüür ja seadme jõudlus. Kui testiserver asub kaugel, võib latentsus olla suurem. VPN-i kasutamine võib vähendada kiirust, sest liiklus liigub läbi täiendava serveri.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Käivita riiklik internetikiiruse test kolm kuni viis korda eri kellaaegadel ning kirjuta tulemused üles.
2. Peata testimise ajal voogedastus, suured allalaadimised, pilvesünkroonimine ja VPN.
3. Katseta sama ühendust ühe seadmega esmalt Wi-Fi kaudu ja seejärel Etherneti kaabliga.
4. Võrdle allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitter'it ja paketikaotust, mitte ainult ühte kiiruse näitu.
5. Kontrolli, kas probleem esineb kõigil seadmetel või ainult ühes arvutis, telefonis või teleris.

Kui kaabliühenduse tulemus on normaalne, kuid Wi-Fi tulemus halb, paikneb probleem tõenäoliselt koduses traadita võrgus. Kui mõlemad tulemused on korduvalt väiksed, tasub uurida ruuterit, ühendustehnoloogiat või operaatori võrku.

Praktilised viisid internetiühenduse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksele ja avatud kohale, eemale metallpindadest ning muudest raadiosageduslikest seadmetest.
• Kasuta 5 GHz Wi-Fi võrku seadmetega, mis asuvad ruuteri lähedal, ja vali 2,4 GHz võrk pikema vahemaa korral.
• Uuenda ruuteri tarkvara ning taaskäivita seade, kui ühendus on pikalt ebastabiilne.
• Kasuta tööarvuti, mängukonsooli või teleri puhul võimalusel Etherneti kaablit.
• Piira suurte varunduste ja uuenduste ajastust, et need ei koormaks koduvõrku tipptundidel.
• Kui kodu on suur või seinad summutavad signaali, kaalu korralikult paigutatud pääsupunkti või võrgusüsteemi kasutamist.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kiirus jääb mitmes järjestikuses testis kaabliühenduse kaudu oluliselt alla paketis kirjeldatud taseme, probleem esineb mitmel seadmel või mõõtmistulemustes on korduv paketikaotus ja kõrge latentsus. Lisa pöördumisele testi kuupäevad, kellaajad, kasutatud ühendusviis ja tulemused.

Operaator saab kontrollida liini signaali, seadme ühenduse kiirust, piirkondlikku koormust ja võimalikke katkestusi. Ära võrdle tulemust ainult reklaamitud maksimumkiirusega, sest tegelikku tulemust mõjutavad ka mõõtmisviis ja koduvõrk.

Kokkuvõte

Riiklik internetikiiruse test on kasulik diagnostikavahend, kui mõõtmisi tehakse võrreldavates tingimustes. Alusta Wi-Fi ja kaabliühenduse võrdlemisest, kontrolli teisi seadmeid ning jälgi tulemusi eri kellaaegadel. Nii saab eristada koduse võrgu piirangut ruuteri, ühendustehnoloogia või operaatori põhjustatud probleemist. Täiendava taustana võib võrrelda tulemusi ka internetikiiruse testi juhendiga.