Kuidas kiirustesti tulemusi lugeda ja ühenduse probleeme tuvastada

Mida kiirustesti tulemused näitavad?

Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitterit ja mõnikord ka paketikao määra. Tulemused sõltuvad testiserverist, ühenduse tehnoloogiast, seadme koormusest ja sellest, kas kasutad kaablit või Wi-Fi ühendust.

Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed internetist seadmesse. Seda mõjutavad näiteks videote vaatamine, veebilehtede avamine ja failide allalaadimine. Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed seadmest internetti ning on oluline videokõnede, pilvevarunduse ja failide saatmise puhul.

Latentsus ehk ping mõõdab andmepaketi edasi-tagasi liikumise aega. Väiksem väärtus on tavaliselt parem, eriti mängudes ja videokõnedes. Jitter kirjeldab latentsuse kõikumist. Paketikao korral ei jõua osa andmeid sihtkohta, mis võib põhjustada katkestusi ja heli või pildi hangumist.

Miks on allalaadimiskiirus lubatust väiksem?

Üks levinud põhjus on Wi-Fi signaali nõrkus. Ruuter võib asuda teises ruumis, paksude seinte taga või seadme suhtes ebasoodsas kohas. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on sageli rohkem häiritud; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle leviala on väiksem.

Teine põhjus on võrgu koormus. Kui samal ajal vaatavad teised kasutajad videot, laadivad alla suuri faile või kasutavad pilveteenuseid, jaguneb ühenduse maht mitme seadme vahel. Testi tulemus võib seetõttu olla väiksem kui operaatori paketis märgitud maksimaalne kiirus.

Probleemi võib põhjustada ka ruuteri või modemi piirang. Vanem seade, aegunud püsivara või ebapiisav Wi-Fi standard ei pruugi kasutada ära kaabli-, kiu- või DSL-ühenduse tegelikku võimekust.

Miks on üleslaadimiskiirus aeglane?

Üleslaadimiskiirus võib olla paketis loomupäraselt väiksem kui allalaadimiskiirus. See on tavaline mõne kaabel- ja DSL-ühenduse puhul. Kiuühenduse puhul võivad kiirused olla tasakaalustatumad, kuid täpne suhe sõltub operaatori paketist ja võrgust.

Iseseisva põhjusena võib üleslaadimist piirata pilvevarundus, videofailide saatmine või aktiivne videokõne. Kontrolli testimise ajal, kas mõni telefon, arvuti või teler kasutab ühendust taustal.

Samuti võib aeglane üleslaadimine viidata liiniprobleemile, modemi veale või võrgu ülekoormusele. Kui tulemus jääb eri seadmetes ja kaabliühenduse kaudu korduvalt madalaks, tasub pöörduda internetiteenuse pakkuja poole.

Mida tähendavad kõrge latentsus ja jitter?

Kõrge latentsus tekib sageli siis, kui testiserver asub kaugel või liiklus liigub üle koormatud marsruudi. Kohaliku Eesti serveriga tehtud test võib anda väiksema ping'i kui välismaal asuva serveriga tehtud test, mistõttu tuleb tulemusi võrrelda samasugustes tingimustes.

Jitter suureneb, kui ühenduse viiteaeg kõigub. Selle põhjuseks võib olla Wi-Fi häire, ruuteri koormus või operaatori võrgu ülekoormus. Tulemuseks võivad olla robotlik heli videokõnes, ebaühtlane mängupilt või voogedastuse katkestused.

Kuidas tuvastada Wi-Fi, seadme või operaatori probleemi?

1. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus taastub.
2. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga otse ruuteri külge. Võimaluse korral väldi testimise ajal kordajaid ja VPN-i.
3. Sulge teised suure liiklusega rakendused ning peata ajutiselt pilvevarundus.
4. Tee vähemalt kolm testi eri aegadel, näiteks hommikul, õhtul ja nädalavahetusel.
5. Võrdle tulemust operaatori paketis kirjeldatud tavapärase või minimaalse kiirusega, mitte ainult reklaamitud maksimumiga.

Kui kaabliühenduse tulemused on stabiilsed, kuid Wi-Fi tulemused on kehvad, on probleem tõenäoliselt koduses võrgus. Kui mõlemad ühendusviisid on aeglased mitmes seadmes, võib põhjus olla modemis, liinis või operaatori võrgus.

Kuidas kiirustesti tulemust parandada?

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta. Hoia seda eemal mikrolaineahjust, metallpindadest ja muudest tugevatest häireallikatest. Uuenda ruuteri püsivara ning kasuta kaasaegset Wi-Fi standardit toetavat seadet.

Kui kodu on suur või seinad summutavad signaali, võib abi olla õigesti paigutatud mesh-süsteemist. Ruuteri lähedal tasub eelistada 5 GHz võrku, kaugemates ruumides võib stabiilsem olla 2,4 GHz võrk. Olulise töö või mängimise ajal eelista Etherneti kaablit.

Kui tulemused jäävad pärast neid samme korduvalt paketis lubatud tasemest madalamaks, kogu testide kuupäevad, kellaajad, serverid ja ühendusviisid. See info aitab operaatoril, näiteks kohalikul kiu-, kaabli- või DSL-teenuse pakkujal, probleemi täpsemalt kontrollida.

Millal võtta ühendust operaatoriga?

Võta internetiteenuse pakkujaga ühendust siis, kui kiirus on eri seadmetes ja kaabliühenduse kaudu pidevalt madal, ühendus katkeb või paketikao näit kordub. Samuti tasub abi küsida juhul, kui modem näitab liiniviga või probleem ilmneb sõltumata kellaajast.

Enne pöördumist kontrolli ühendust otse ruuterist, tee mitu võrreldavat testi ja pane kirja, milliseid teenuseid probleem mõjutab. Nii saab operaator eristada koduse Wi-Fi, seadme, modemi ja välisvõrgu põhjust.

Usaldusväärsema võrdluse jaoks võid kasutada kiirustesti, kuid üksik näit ei kirjelda alati ühenduse tegelikku kvaliteeti. Olulisemad on korduv muster, stabiilsus ja kasutusmugavus.