WiFi kiiruse testi eksiarvamused: põhjused ja õige hindamine
WiFi kiiruse testi eksiarvamused tekivad seadme, ruuteri, häirete ja mõõtmisviisi tõttu. Õige kontroll eristab WiFi- ja ühenduse probleemi.
WiFi kiiruse testi tulemus ei näita alati otse internetipaketi tegelikku võimekust. Näiteks võib kiudoptilise, kaabel- või DSL-ühenduse kiirus olla korras, kuid kodune WiFi jääb ruuteri asukoha, seadme või raadioside häirete tõttu aeglaseks. Seetõttu tuleb testi tulemust hinnata koos allalaadimiskiiruse, üleslaadimiskiiruse, latentsuse, värina ja paketikao näitajatega.
Mida WiFi kiiruse test tegelikult mõõdab?
Test mõõdab konkreetse seadme ja testserveri vahelist ühendust konkreetsel ajahetkel. Tulemust mõjutavad internetiteenuse pakkuja või operaatori võrk, kodune modem ja ruuter, WiFi sagedusala, seadme võimekus ning samal ajal töötavad rakendused. Seetõttu ei ole üks mõõtmine piisav, et teha järeldust kogu ühenduse kvaliteedi kohta.
Kui test tehakse WiFi kaudu, mõõdetakse eelkõige seadme ja ruuteri vahelise raadioside ning ruuteri ja internetiühenduse ühismõju. Etherneti kaabliga tehtud võrdlustest aitab need kaks osa eraldada.
Levinud eksiarvamused ja nende põhjused
Üks test kirjeldab kogu koduvõrgu kiirust
Üksik tulemus võib olla tavapärasest madalam või kõrgem, sest võrgu koormus muutub. Testserveri kaugus, operaatori hetke koormus ja teised samal ajal andmeid kasutavad seadmed mõjutavad mõõtmist. See põhjus tuleb hoida eraldi teistest põhjustest, sest kordustestid eri aegadel võivad anda teistsuguse pildi.
WiFi kiirus peab võrduma paketis lubatud kiirusega
Internetiühenduse paketi kiirus kirjeldab tavaliselt ühendust teenusepakkuja võrgust kuni modemi või ruuterini, samal ajal kui WiFi lisab sellele veel ühe tehnilise etapi. Raadioside kiirus sõltub standardist, kanalilaiusest, signaalitugevusest ja seadme antennidest. Seetõttu võib ka korraliku ühenduse korral olla WiFi tulemus paketikiirusest väiksem.
Ruuteri lähedus ei taga alati head tulemust
Sein, põrand, metallpind, peegel või kodutehnika võib signaali nõrgendada. Ruuteri paigutamine kappi või põrandale piirab samuti levi. Ruuteri lähedal tehtud test on kasulik võrdlusena, kuid see ei näita, millise kiiruse saab kasutaja magamistoas, kabinetis või teisel korrusel.
Telefon ja arvuti annavad alati sama tulemuse
Seadmed toetavad erinevaid WiFi standardeid, sagedusalasid ja ruumivoogude arvu. Vanem sülearvuti või nutitelefon võib saavutada väiksema kiiruse isegi siis, kui ruuter ja internetiühendus on võimekamad. Samuti võivad seadme taustal töötavad varundus-, pilve- või tarkvarauuendused testi tulemust vähendada.
5 GHz on igas olukorras parem kui 2,4 GHz
5 GHz sagedusala pakub sageli suuremat kiirust ja vähem ülekoormust, kuid selle levi on lühem ning seinad mõjutavad seda rohkem. 2,4 GHz võib kaugemates ruumides olla stabiilsem, kuigi selle maksimaalne kiirus on tavaliselt väiksem ja häireid esineb rohkem. Õige valik sõltub ruuteri ja seadme vahelisest kaugusest ning kodu ehitusest.
Madala allalaadimiskiiruse taga on alati operaator
Probleem võib asuda ka ruuteris, WiFi kanalis, võrgukaablis või lõppseadmes. Kui kaabliga tehtud test on korras, kuid WiFi tulemus jääb madalaks, ei ole põhjust operaatori võrku kohe süüdistada. Vastupidine tulemus, kus ka kaabliühendus on püsivalt aeglane, viitab rohkem modemi, liini või teenusepakkuja võrgu probleemile.
Kuidas probleemi täpselt tuvastada?
- Peata testimise ajaks videovoog, suured allalaadimised, pilvesünkroonimine ja VPN-ühendus.
- Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus on täielikult taastunud.
- Testi sama seadmega ruuteri lähedal ja tavapärases kasutuskohas.
- Võrdle WiFi tulemust Etherneti kaabliga tehtud testiga.
- Korda testi vähemalt kolm korda eri kellaaegadel ning kirjuta üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus ja latentsus.
Kui kaabliga saadud tulemus vastab ligikaudu paketile, kuid WiFi on märgatavalt aeglasem, keskendu koduvõrgule. Kui mõlemad tulemused on madalad, kontrolli modemiga seotud näite, ühenduse katkestusi ja teenusepakkuja staatust.
Kuidas mõõtmist usaldusväärsemaks muuta?
Kasuta võimalusel värskelt taaskäivitatud seadet, uuendatud brauserit ja stabiilset testserverit. Testimise ajal peaks ruuter olema tavapärases töörežiimis ning seadme asukoht tuleks iga kord samana hoida. Tulemuste võrdlemisel kasuta sama mõõtmisviisi: WiFi-testi ei ole mõistlik võrrelda kaabliga tehtud testiga ilma erinevust arvesse võtmata.
Ära vaata ainult megabitte sekundis. Kõrge latentsus võib põhjustada videokõnedes viivitusi, värin võib muuta heli ja pildi ebaühtlaseks ning paketikadu võib tekitada katkestusi. Veebilehe WiFi kiiruse test tulemust tuleks hinnata koos nende näitajatega.
Praktilised lahendused WiFi kiiruse parandamiseks
- Paiguta ruuter võimalikult kesksele, kõrgemale ja avatumale kohale.
- Kasuta 5 GHz sagedusala ruuteri lähedal ning 2,4 GHz sagedusala kaugemates ruumides, kui see annab stabiilsema tulemuse.
- Vali vähem koormatud WiFi kanal või luba ruuteril kanal automaatselt valida.
- Uuenda ruuteri püsivara ja lõppseadmete võrgudraivereid.
- Ühenda teler, mängukonsool või lauaarvuti võimalusel Etherneti kaabliga.
- Kui levi on suurimas kodus ebapiisav, kaalu korralikult paigutatud mesh-süsteemi või pääsupunkti.
- Kontrolli, kas ruuter toetab sinu ühenduse kiirust ja kasutatavat WiFi standardit.
Millal pöörduda teenusepakkuja poole?
Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud kordustestid jäävad eri aegadel püsivalt paketist oluliselt madalamaks, ühendus katkeb või latentsus ja paketikadu on ebatavaliselt suur. Esita mõõtmiste kellaajad, kasutatud seade, ühenduse tüüp ja tulemused. Nii saab teenusepakkuja eristada koduse WiFi, modemi, liini või välisvõrgu probleemi.
WiFi kiiruse testi eksiarvamused vähenevad, kui mõõtmine on korduv ja kontrollitud. Kõige olulisem võrdlus on WiFi ja Etherneti tulemuse vahel: see näitab, kas aeglus tekib koduses raadiosides või internetiühenduses endas.
