Miks arvuti netikiiruse test näitab oodatust väiksemat kiirust?

Kui arvutis tehtud maksimaalse netikiiruse test näitab paketis lubatud kiirusest väiksemat tulemust, ei tähenda see automaatselt, et internetiühendus on rikkis. Mõõtetulemust mõjutavad ühenduse tüüp, arvuti riistvara, ruuteri seadistus, võrgu koormus ja testiserveri asukoht.

Usaldusväärsema tulemuse saamiseks tasub võrrelda allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ja paketikaotust. Üksik test annab hetkeolukorra, mitme testi seeria aitab tuvastada korduva probleemi.

Milline nähtus vajab selgitust?

Tavaliselt avaldub probleem nii, et internet tundub veebilehtede avamisel aeglane, videokõne katkeb või failide allalaadimine võtab oodatust kauem aega. Kiirustest võib samal ajal näidata head allalaadimiskiirust, kuid nõrka üleslaadimist, suurt latentsust või ebastabiilset värinat.

Samuti võib arvutis saadud tulemus olla väiksem kui teenusepakkuja reklaamitud ühenduse kiirus. Fikseeritud valguskaabli, kaabliühenduse või DSL-i puhul on lubatud kiirus tavaliselt mõõdetud kindlates tingimustes, samas kui Wi-Fi kaudu sõltub tulemus ruumist, seadmetest ja häiretest.

Wi-Fi signaal ja häired

Wi-Fi kaugus ja takistused on üks sagedasemaid põhjuseid. Ruuteri ja arvuti vahel olevad seinad, põrandad, metallpinnad ning kodumasinad vähendavad signaali tugevust. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on sageli rohkem häiritud; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle levi on lühem.

Wi-Fi kanalit võivad koormata naabrite ruuterid, juhtmevabad seadmed ja kortermaja ühine raadiosidekeskkond. Kui kiirus langeb kindlas ruumis või õhtusel ajal, tuleb esmalt võrrelda tulemust ruuteri lähedal ja võimaluse korral Etherneti-kaabliga.

Ruuteri või modemi piirangud

Vananenud ruuter või modem võib piirata nii Wi-Fi läbilaset kui ka juhtmega ühenduse kiirust. Mõni seade toetab ainult 100 Mbit/s Etherneti porti või aeglasemat Wi-Fi standardit, kuigi operaatori fiiber- või kaabliühendus võimaldaks suuremat kiirust.

Ruuteri ülekuumenemine, pikk tööaeg ja vigane püsivara võivad põhjustada kiiruse kõikumist. Taaskäivitamine võib anda ajutise leevenduse, kuid korduva probleemi korral tasub kontrollida tootja püsivara, seadme töötemperatuuri ja portide kiirust.

Arvuti võrgukaart ja ühendus

Arvuti võrgukaart võib olla ühenduse kitsaskoht. Vanem Wi-Fi-adapter, piiratud USB-adapter või 100 Mbit/s võrgupesa ei suuda kasutada kiiremat paketti täielikult. Juhtmega testi puhul kontrollige, kas võrgukaart ja Etherneti-kaabel toetavad vähemalt gigabitist ühendust.

Kaabli kahjustus või halb pistik võib põhjustada ühenduse langemise väiksemale kiirusele. Arvuti võrguseadme draiveri probleem, energiasäästurežiim või taustal töötav VPN võib samuti vähendada läbilaset ja suurendada latentsust.

Taustal töötavad rakendused

Taustal toimuv andmeliiklus mõjutab testi, sest pilvesünkroonimine, operatsioonisüsteemi uuendused, varundus, mängude allalaadimine ja videovoog kasutavad sama ühendust. Eriti märgatav on mõju üleslaadimiskiirusele, kui mõni rakendus saadab samal ajal suuri faile.

Kontrollige arvuti tegumihaldurit või süsteemi võrgukasutuse vaadet ning peatage testi ajaks aktiivsed allalaadimised ja üleslaadimised. Samuti tuleks testimise ajal vähendada teiste koduvõrgu seadmete liiklust.

Teenusepakkuja võrk ja tipptunni koormus

Internetioperaatori võrgu koormus võib mõjutada tulemust eriti kaabli- või jagatud juurdepääsuvõrgu puhul. Kui kiirus on hommikul hea, kuid õhtul korduvalt väiksem, võib põhjuseks olla piirkonna tipptunni koormus või võrgu hooldus.

Fiiberühendus ei välista täielikult operaatori, piirkonna või ühenduspunkti probleeme. Kui juhtmega testid näitavad eri päevadel sama suurt kõrvalekallet ja kodused seadmed on välistatud, koguge tulemused ning pöörduge oma teenusepakkuja poole.

Testiserveri ja mõõtmisviisi mõju

Testiserveri asukoht ja koormus mõjutavad kiirustesti tulemust. Lähedal asuv server võib anda väiksema latentsuse, kuid üksik server võib olla ajutiselt koormatud. Võrrelge mitut Eestis või lähiriikides asuvat serverit ning tehke test eri aegadel.

Ärge võrrelge otse brauseri kiirustesti ja ühe faili allalaadimise kiirust. Failiserveri piirangud, paralleelsete ühenduste arv ja ketta jõudlus võivad anda teistsuguse tulemuse kui spetsiaalne kiirustest.

Kuidas põhjus kindlaks teha?

1. Ühendage arvuti ruuteriga Etherneti-kaabli abil ja lülitage testi ajaks VPN välja.
2. Sulgege aktiivsed allalaadimised, pilvesünkroonimine ja videovoog teistes seadmetes.
3. Tehke vähemalt kolm testi eri serveritega ning märkige üles allalaadimine, üleslaadimine, latentsus, värin ja paketikaotus.
4. Korrake mõõtmist hommikul ja õhtusel tipptunnil.
5. Võrrelge juhtmega ja Wi-Fi tulemust samas arvutis.

Kui juhtmega tulemus vastab ühenduse tavapärasele tasemele, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi-s või arvuti adapteris. Kui ka juhtmega tulemus jääb järjepidevalt madalaks, tasub kontrollida ruuterit, kaablit ja operaatori ühendust.

Praktilised optimeerimissoovitused

• Paigutage ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
• Kasutage kiire ühenduse korral gigabitist või kiiremat Etherneti-kaablit ja võrgupesa.
• Valige Wi-Fi jaoks sobiv sagedus: 5 GHz lähedal, 2,4 GHz kaugemal asuvate seadmete puhul.
• Uuendage ruuteri püsivara, võrgukaardi draiverit ja arvuti operatsioonisüsteemi.
• Taaskäivitage või vahetage vana ruuter, kui selle pordid või Wi-Fi standard piiravad ühendust.
• Tehke kordustest internetikiiruse testiga pärast iga olulist muudatust.

Kui probleem püsib ka otse ruuteriga ühendatud arvutis, mitme testiserveri korral ja eri kellaaegadel, saatke operaatorile mõõtetulemused koos kuupäeva, kellaaja ja ühendusviisiga. Nii saab eristada koduvõrgu piirangut piirkondlikust või liinipoolsest veast.