Internetiühenduse paketikao põhjused ja lahendused

Internetiühenduse paketikadu tähendab, et osa võrgus saadetud andmepakettidest ei jõua sihtkohta. Selle tagajärjeks võivad olla veebilehtede aeglane laadimine, videokõnede katkemine, mängudes tekkiv viivitus ning ebaühtlane allalaadimise või üleslaadimise kiirus. Probleem võib asuda Wi-Fi-võrgus, koduses võrguseadmes, kaablis või internetiteenuse pakkuja ühenduses.

Kuidas paketikadu kasutamisel avaldub?

Paketikao korral ei pruugi tavaline kiirustest alati väga halba tulemust näidata. Mõõdetud download või upload võib olla piisav, kuid ühendus katkeb lühikesteks hetkedeks. Veebikoosolekul võib heli muutuda katkendlikuks, voogedastus peatuda ja võrgumängus suureneda latency ehk latentsus. Kui latency kõigub kiiresti, nimetatakse seda jitteriks.

Üksikud kadunud paketid ei pruugi tavakasutuses märgatavad olla. Korduv või suur paketikadu mõjutab aga ühenduse kvaliteeti rohkem kui pelgalt madalam kiirus. Seetõttu tuleb vaadata koos paketikao protsenti, latentsust, jitterit ja ühenduse stabiilsust.

Levinud paketikao põhjused koduvõrgus

Nõrk või häiritud Wi-Fi signaal

Wi-Fi paketikadu tekib sageli siis, kui seade asub ruuterist liiga kaugel või ruuteri ja seadme vahel on mitu paksu seina. Häireid võivad põhjustada naabervõrgud, Bluetooth-seadmed, mikrolaineahi ja 2,4 GHz sagedusalas töötavad muud seadmed. Probleem võib olla suurem ühes konkreetses ruumis, kuigi kaabelühendus töötab samal ajal korralikult.

Ruuteri või modemi ülekoormus

Vana, vigane või ülekoormatud ruuter võib pakette kaotada eriti siis, kui võrgus on mitu aktiivset seadet. Suured allalaadimised, pilvesünkroonimine, videovood ja mängukonsoolid kasutavad korraga palju ühenduse ressursse. Kui ruuter kuumeneb või töötab pikalt ilma taaskäivituseta, võib ühenduse stabiilsus halveneda.

Kahjustatud Etherneti- või koaksiaalkaabel

Lahtine pistik, murdunud kaabel või halb ühendus võib põhjustada paketikadu ka siis, kui Wi-Fi signaal on tugev. Etherneti ühenduse puhul tasub kontrollida, kas võrgukaabli pesas olev ühenduskiirus langeb 1 Gbit/s asemel 100 Mbit/s peale või katkeb vahelduvalt. Kaabli- või koaksiaalühenduse probleem võib paikneda ka seinapistikus või jaoturis.

Liiga suur koormus üles- või allalaadimisel

Kui upload-kanal täitub täielikult, võivad muud rakendused hakata pakette kaotama või suureneb nende latentsus. Seda põhjustavad näiteks pilvevarundus, videofailide üleslaadimine ja torrentiliiklus. Sarnane olukord võib tekkida siis, kui allalaadimine kasutab kogu ühenduse läbilaskevõimet ning ruuteril puudub liikluse prioriseerimine.

Võrgukaardi või seadme tarkvaraprobleem

Üksiku arvuti või telefoni paketikao taga võib olla vananenud võrgudraiver, vigane Wi-Fi-adapter, energiasäästurežiim või operatsioonisüsteemi võrguseadistus. Kui teised koduvõrgu seadmed töötavad samal ajal normaalselt, on tõenäolisem, et põhjus asub selles konkreetses seadmes, mitte internetiteenuse pakkuja liinil.

Kuidas paketikadu täpselt kontrollida?

Alusta testimist Etherneti-kaabliga otse ruuteriga ühendatud arvutist. Nii välistad suure osa Wi-Fi häiretest. Windowsis saab kasutada käsku ping, macOS-is ja Linuxis samuti ping-utiliiti. Testi esmalt ruuteri kohalikku IP-aadressi, seejärel internetiühenduse sihtkohta ja lõpuks mõnda välisvõrgu aadressi.

1. Kui paketikadu esineb juba ruuteri aadressini, kontrolli Wi-Fi-t, Etherneti-kaablit ja kodust ruuterit.
2. Kui ruuterini ühendus on korras, kuid välise sihtkohani esineb kadu, võib probleem olla modemi, operaatori liini või teenusepakkuja võrgus.
3. Kui kadu tekib ainult ühes sihtkohas, võib põhjus olla selle serveri või marsruudi poolel.
4. Korda mõõtmist eri kellaaegadel, sest tipptundide koormus võib tulemust muuta.

Võrdle tulemusi ka speedtesti mõõtmisega. Speedtest näitab peamiselt download- ja upload-kiirust ning latentsust, kuid üksik test ei kirjelda alati kogu ühenduse käitumist. Usaldusväärsema pildi saamiseks tee mitu testi ja pane kirja kellaaeg, kasutatud seade ning ühendusviis.

Kuidas eristada Wi-Fi ja operaatori probleemi?

Kui paketikadu esineb ainult Wi-Fi kaudu, kuid Etherneti-kaabliga ühendus on stabiilne, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja häiretele. Proovi 5 GHz võrku väiksema vahemaa korral ning 2,4 GHz võrku siis, kui seadme ja ruuteri vahel on rohkem takistusi. Võimalusel testi sama teenust ka teise seadmega.

Kui paketikadu esineb ka kaabli kaudu otse modemist või ruuterist, kontrolli seadmete taaskäivitamist, kaableid ja ühenduse indikaatoreid. Püsiva probleemi korral anna internetiteenuse pakkujale mõõtmiste kellaajad, paketikao suurus, ühenduse tüüp ja kasutatud sihtkohad. See aitab operaatoril eristada koduvõrgu viga liinist või välisühenduse marsruudist.

Praktilised sammud paketikao vähendamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi või põrandale.
• Kasuta tööarvuti, mängukonsooli ja teleri puhul Etherneti-kaablit, kui see on võimalik.
• Taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli, kas seadme püsivara on ajakohane.
• Vaheta kahtlane võrgukaabel ja kontrolli kõik pistikud üle.
• Peata ajutiselt pilvevarundus, suured allalaadimised ja muu intensiivne liiklus.
• Lülita ruuteris sisse QoS või muu liikluse haldus, kui seade seda toetab.
• Vali Wi-Fi kanal, mida kasutavad läheduses vähem teisi võrke.
• Testi ühendust mitme seadme ja eri kellaaegadel.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta oma ISP ehk internetiteenuse pakkujaga ühendust siis, kui paketikadu kordub Etherneti-kaabliga, mõjutab mitut seadet ja ei kao pärast koduse võrgu kontrollimist. Kirjelda probleemiga seotud teenuseid, näiteks videokõnesid või võrgumänge, ning lisa pingitestide tulemused. Operaator saab kontrollida modemi signaali, valguskaabli, kaabelühenduse või DSL-liini näite ja võrgu marsruuti.

Ära hinda ühendust ainult reklaamitud kiiruse järgi. Stabiilne ühendus väiksema, kuid ühtlase latentsuse ja paketikaoga on paljude rakenduste jaoks kasulikum kui suure download-kiirusega ühendus, millel esineb korduvaid katkestusi.