Interneti kiirustesti vahemik: miks tulemused kõiguvad ja kuidas neid hinnata

Interneti kiirustesti vahemik tähendab erinevate testitulemuste erinevust. Näiteks võib sama ühendus anda ühel hetkel allalaadimiskiiruseks 180 Mbit/s ja mõni minut hiljem 125 Mbit/s. Väike kõikumine on tavaline, kuid suur erinevus võib viidata Wi-Fi häiretele, ruuteri koormusele, koduvõrgu seadmetele või operaatori võrgu ülekoormusele.

Tulemust tuleb võrrelda internetipaketis lubatud kiiruse, ühenduse tüübi ja testimise tingimustega. Kiirustesti kõrval tasub vaadata ka latentsust, jitter’it ja paketikadu, sest ainult allalaadimiskiirus ei kirjelda kogu ühenduse kvaliteeti.

Mida interneti kiirustesti vahemik näitab?

Kiirustesti vahemik on väikseima ja suurima mõõdetud tulemuse erinevus. Kui tulemused jäävad näiteks 170–190 Mbit/s vahele, on ühendus tõenäoliselt stabiilne. Kui vahemik on 70–190 Mbit/s, vajab kõikumine täpsemat uurimist.

Kiudoptilise, kaabel- või DSL-ühenduse puhul võib operaatori võrgukiirus olla erinev. Mõõtmise ajal mõjutavad tulemust ka testiserveri asukoht, seadme jõudlus ja see, kas ühendus toimub Etherneti või Wi-Fi kaudu.

Wi-Fi signaal ja raadioside häired

Wi-Fi on üks tavalisemaid põhjuseid, miks interneti kiirustesti vahemik muutub suureks. Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad ja naabruses kasutatavad Wi-Fi võrgud vähendavad signaali kvaliteeti. 2,4 GHz võrk ulatub kaugemale, kuid on sageli rohkem häiritud; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle levi on lühem.

Kontrollimiseks tee üks test ruuteri lähedal ja teine tavapärases kasutuskohas. Kui Etherneti kaudu saadud tulemus on stabiilne, kuid Wi-Fi tulemused kõiguvad, on probleem tõenäoliselt koduses raadiosides, mitte operaatori liinis.

Ruuteri või modemi koormus

Vananenud või ülekoormatud ruuter võib vähendada nii allalaadimis- kui ka üleslaadimiskiirust. Mõju avaldavad samaaegsed videokõned, voogedastus, pilvesünkroonimine, mängukonsoolid ja paljud ühendatud seadmed. Mõnel modemil või ruuteril võib probleem tekkida ka pärast pikka katkestusteta tööaega.

Taaskäivita ruuter, kontrolli selle tarkvarauuendusi ja vaata haldusliidesest ühendatud seadmeid. Kui juhtmega testid jäävad ka pärast seda ebastabiilseks, tasub uurida seadme tehnilisi piiranguid või küsida operaatorilt asendusseadet.

Koduvõrgu muu liiklus

Kiirustesti ajal kasutatav muu liiklus vähendab mõõdetud tulemust. Näiteks võib arvuti laadida samal ajal suuri faile, telefon varundada fotosid või teler esitada kõrge kvaliteediga videot. Üleslaadimiskiirust mõjutavad eriti pilveteenused, videokõned ja failide saatmine.

Enne testi peata allalaadimised, voogedastus ja varundus ning võimaluse korral ühenda teised seadmed ajutiselt lahti. Tee mitu mõõtmist eri kellaaegadel ja kirjuta üles kasutatud ühendusviis, testiseade ning testiserver.

Operaatori võrgu koormus ja ühenduse tüüp

Internetiühenduse kiirus võib õhtusel tipptunnil langeda, kui sama piirkonna võrgusegment on suure koormuse all. See on eriti oluline kaabel- ja mõne DSL-ühenduse puhul, kuid kõikumine võib esineda ka muudes võrkudes. Kiudoptiline ühendus on tavaliselt väiksema kohaliku koormuse mõjuga, kuid ka selle tulemus sõltub paketi tingimustest ja operaatori võrgust.

Kui kiirus langeb järjepidevalt samal kellaajal ning Etherneti kaudu tehtud testid annavad sarnase tulemuse, võib põhjus olla operaatori võrgus. Salvesta kuupäevad, kellaajad ja mõõtetulemused ning edasta need oma internetioperaatorile.

Testiserver, brauser ja seade

Kiirustest ei mõõda ainult sinu koduühendust. Tulemust mõjutavad ka testiserveri kaugus ja koormus, brauseri laiendused, seadme protsessor ning võrguadapter. Erinevate testiteenuste tulemused ei pruugi olla identsed, sest nad kasutavad erinevaid servereid ja mõõtemeetodeid.

Võrdlemiseks kasuta sama testiteenust, sama seadet ja võimaluse korral sama serverit. Uuenda brauserit, sulge liigsed rakendused ning kontrolli, et arvuti võrguadapter töötab gigabitise ühenduse kiirusega, kui sinu pakett seda eeldab.

Kuidas tulemusi süstemaatiliselt hinnata?

1. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu.
2. Peata koduvõrgu aktiivsed allalaadimised, üleslaadimised ja videovood.
3. Tee vähemalt kolm testi hommikul, päeval ja õhtul.
4. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikao näit.
5. Võrdle juhtmega tulemusi Wi-Fi tulemustega ning vaata, kas kõikumine kordub kindlal ajal.

Kui juhtmega mõõtmiste vahemik on väike, kuid Wi-Fi tulemused erinevad palju, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja koduvõrgu liiklusele. Kui ka juhtmega tulemused on püsivalt paketist aeglasemad või paketikaoga, pöördu operaatori poole.

Praktilised soovitused ühenduse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
• Kasuta suurema kiiruse mõõtmiseks Etherneti kaablit.
• Vali 5 GHz või uuem Wi-Fi sagedus, kui seade ja levi seda võimaldavad.
• Uuenda ruuteri tarkvara ja kontrolli ühendatud seadmeid.
• Piira suurte varunduste ja allalaadimiste aega, kui võrku kasutatakse aktiivselt.
• Dokumenteeri korduvad probleemid ning saada mõõtmised oma internetioperaatorile.

Üksik madal näit ei tõesta veel ühenduse riket. Usaldusväärsema hinnangu annab korduv mõõtmine samades tingimustes. Lisateavet saab vaadata ka interneti kiirustesti juhistest.