Miks interneti speedtest näitab oodatust väiksemat kiirust?

Kui interneti speedtest näitab väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust kui eeldasid, ei tähenda see alati, et püsiühendus on rikkis. Tulemust mõjutavad kasutatav seade, ühendusviis, ruuteri asukoht, taustal töötavad rakendused ja testiserveri kaugus. Usaldusväärse hinnangu saamiseks tuleb need tegurid eraldi üle kontrollida.

Millist probleemi interneti speedtest tegelikult näitab?

Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide laadimist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilveteenuste ja failide saatmise korral. Latentsus näitab ühenduse reageerimisaega, jitter kirjeldab viivituse kõikumist ning paketikaotus võib põhjustada katkestusi ja heli või video hakimist.

Testi tulemust ei saa võrrelda üks-ühele paketis märgitud maksimumkiirusega, sest teenusepakkuja kiirus sõltub ühenduse tehnoloogiast ja võrgu hetkekoormusest. Kiudoptiline ühendus on tavaliselt stabiilsem kui DSL või koaksiaalkaabel, kuid ka selle tegelik tulemus võib koduvõrgus muutuda.

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi on üks sagedasemaid aeglase interneti põhjuseid. Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallpinnad, naabervõrkude häired ja Bluetooth-seadmed võivad vähendada kiirust ning suurendada latentsust. Eriti tundlik on 5 GHz võrk, mis on sageli kiirem, kuid levib lühemale kaugusele kui 2,4 GHz võrk.

Kuidas seda kontrollida?

Tehke sama test ruuteri lähedal ja seejärel probleemses ruumis. Võrrelge tulemusi ka Etherneti-kaabliga ühendatud arvutis. Kui kaabliga on tulemus selgelt parem, on tõenäoline põhjus Wi-Fi levialas või häiretes.

Ruuter või modem on üle koormatud

Ruuter peab samaaegselt haldama telefoni, teleri, arvutite, nutiseadmete ja külalisvõrgu liiklust. Pika tööaja, vananenud püsivara või suure ühenduste arvu korral võib seade muutuda ebastabiilseks. Modemi või ruuteri taaskäivitamine võib ajutiselt aidata, kuid korduv probleem viitab vajadusele kontrollida seadme tarkvara ja võimekust.

Kontrollige, kas ruuteril on tootja uusim püsivara ning kas selle ventilatsiooniavad on vabad. Kui kasutate teenusepakkuja seadet sillarežiimis või eraldi ruuterit, veenduge, et võrguseadmete rollid ei tekitaks topelt-NAT-i ega muid konfiguratsiooniprobleeme.

Taustal töötavad rakendused kasutavad ühendust

Pilvesünkroonimine, mängude uuendused, varundus, videovoogedastus ja failijagamisrakendused võivad testi ajal kasutada suure osa saadaolevast ribalaiusest. Mitme kasutaja korral võib üks seade mõjutada kogu koduvõrgu tulemust, eriti siis, kui üleslaadimiskiirus on piiratud.

Kontrollimise meetod

Sulgege ajutiselt aktiivsed voogedastus- ja allalaadimisrakendused ning peatage pilvesünkroonimine. Kontrollige ruuteri haldusliidesest ühendatud seadmeid ja liiklusmahtu. Seejärel korrake testi samas seadmes ja samas asukohas.

Testseade või ühendusviis piirab tulemust

Vana sülearvuti, aeglane Wi-Fi-adapter, energiasäästurežiim või ülekoormatud veebilehitseja võib piirata testikiirust. Samuti võivad VPN, viirusetõrje liikluskontroll ja ettevõtte võrgupoliitika lisada viivitust või vähendada läbilaskevõimet.

Uuendage seadme võrgu- ja operatsioonisüsteemi tarkvara, sulgege liigsed brauseri vahelehed ning tehke võrdlustest teises seadmes. Kiirema paketi kasutamisel kontrollige, kas arvuti Etherneti-port ja võrgukaabel toetavad vajalikku kiirust.

Teenusepakkuja või piirkonna võrk on üle koormatud

Kui kiirus langeb regulaarselt õhtuti, võib põhjuseks olla kohaliku juurdepääsuvõrgu või teenusepakkuja võrgu suurem koormus. See võib esineda kaabli- ja DSL-ühenduste puhul, kuid võimalik on ka ajutine rike või hooldustöö. Üksik halb mõõtmine ei tõesta teenusepakkuja probleemi, sest ka testiserver võib olla koormatud.

Tehke vähemalt kolm testi eri kellaaegadel, kasutades sama seadet ja ühendusviisi. Kui võimalik, valige teine testiserver ning salvestage kuupäev, kellaaeg, allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikaotus. Korduva mustri korral edastage tulemused oma operaatorile.

DNS, VPN või testiserver mõjutab mõõtmist

DNS ei määra otseselt ühenduse maksimumkiirust, kuid aeglane nimeserver võib muuta veebilehtede avamise aeglasemaks. VPN suunab liikluse läbi täiendava serveri, mistõttu võivad suureneda latentsus, jitter ja paketikaotus. Ka kaugel asuv või ülekoormatud testiserver võib anda tegelikust ühenduse võimekusest kehvema tulemuse.

Võrrelge testi ilma VPN-ita ja võimalusel lähima serveriga. DNS-i vahetamine võib parandada domeeninimede lahendamise aega, kuid see ei lahenda Wi-Fi häireid ega teenusepakkuja liinikiiruse piirangut.

Kuidas interneti kiirust süstemaatiliselt parandada?

1. Ühendage testseade võimalusel Etherneti-kaabliga otse ruuteri külge.
2. Peatage testi ajaks videovoogedastus, pilvesünkroonimine ja suured allalaadimised.
3. Taaskäivitage modem ja ruuter ning kontrollige püsivara uuendusi.
4. Paigutage ruuter avatud ja kesksele kohale, eemal metallist ning muudest häireallikatest.
5. Võrrelge 2,4 GHz ja 5 GHz Wi-Fi-võrku ning kasutage sobivamat kanalit.
6. Korrake mõõtmist eri kellaaegadel vähemalt kolme testi põhjal.
7. Võtke teenusepakkujaga ühendust, kui ka kaabliga tehtud tulemused jäävad järjepidevalt lubatust madalamaks.

Kui probleem esineb ainult ühes ruumis või seadmes, keskenduge esmalt Wi-Fi levile ja seadme piirangutele. Kui aeglane tulemus ilmneb kõigis seadmetes ka kaabliühenduse kaudu, on põhjuse leidmiseks mõistlik kontrollida modemit, liini ja teenusepakkuja võrku.