Miks internetikiirus on väiksem kui paketis?

Kui mõõdad ühendust ja näed paketis lubatust väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust, ei tähenda see alati operaatori viga. Paketis esitatud kiirus on tavaliselt ühenduse maksimaalne või tavapärane näitaja kindlatel tingimustel. Tegelik tulemus sõltub ühenduse tehnoloogiast, koduvõrgust, seadmest, mõõtmisserverist ja võrgu koormusest.

Kuidas aru saada, kas kiirus on tegelikult liiga väike?

Alusta mõõtmisest võimalikult kontrollitud tingimustes. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu, peata videovood ja failide allalaadimised ning testi ühendust mitu korda eri kellaaegadel. Võrdle eraldi allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ja paketikaotust.

Wi-Fi kaudu saadud tulemus näitab sageli kogu koduvõrgu, mitte ainult operaatori ühenduse võimekust. Kui kaabliga mõõdetud kiirus on paketile lähedal, kuid Wi-Fi tulemus on madal, tuleb probleemi otsida traadita võrgust.

Wi-Fi signaal ja häired vähendavad kiirust

Wi-Fi kiirust mõjutavad ruuteri asukoht, seinad, korrustevahelised laed, naabervõrgud ja ühendatud seadmete arv. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on tavaliselt aeglasem ja häiretele tundlikum. 5 GHz võrk võib pakkuda suuremat kiirust, kuid selle levi on lühem. Uuemates seadmetes võib kasutada ka 6 GHz sagedusala.

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta. Kasuta sobiva seadme korral 5 GHz või 6 GHz võrku, uuenda ruuteri tarkvara ning väldi ruuteri paigutamist metallkapi, põranda või suure elektriseadme kõrvale. Suures kodus võib olla vaja korralikult seadistatud pääsupunkti või mesh-võrku.

Ruuter, modem või kodune võrk võib olla ülekoormatud

Vana ruuter ei pruugi suuta hallata kiiret fiiber-, kaabli- või DSL-ühendust, eriti kui samal ajal kasutatakse VPN-i, mängitakse võrgumänge või liigub koduvõrgus palju liiklust. Piirang võib tekkida ka ruuteri Etherneti pordis, mis toetab ainult 100 Mbit/s, kuigi pakett on sellest kiirem.

Kontrolli ruuteri ja modemi mudelit, WAN- ja LAN-portide kiirust ning ühenduskaablite seisukorda. Taaskäivitus võib ajutise vea kõrvaldada, kuid püsivalt madal tulemus viitab vajadusele uuendada seadistust, riistvara või kaablit.

Seade või taustal töötav rakendus piirab mõõtmist

Arvuti või telefoni jõudlus võib mõjutada testi tulemust. Vananenud Wi-Fi adapter, energiasäästurežiim, viirusetõrje liikluskontroll, VPN, brauseri laiendused ja taustal toimuvad pilvesünkroonimised võivad vähendada mõõdetud kiirust.

Testi võimaluse korral uuema arvutiga, kasuta otse Etherneti ühendust ja sulge liigsed rakendused. Kontrolli, kas mõni teine kasutaja laadib faile üles või alla. Kui ainult üks seade näitab väikest kiirust, on probleem tõenäoliselt selles seadmes või selle ühenduses.

Ühenduse tehnoloogia määrab tegeliku kiiruse

Fiiberühendus suudab tavaliselt pakkuda stabiilsemat ja väiksema latentsusega ühendust, kuid ka selle tulemus sõltub kodusest võrgust ja seadmetest. Kaabelühenduse kiirus võib jagatud võrgusegmendis tipptundidel kõikuda. DSL-i puhul mõjutavad tulemust liini pikkus, vasekaabli kvaliteet ja ühenduse parameetrid.

Kontrolli operaatori tingimustest, kas paketis märgitud kiirus on maksimaalne, tavapärane või miinimumkiirus ning kas allalaadimise ja üleslaadimise näitajad erinevad. Tehnoloogia piirangut ei saa alati ruuteri seadistusega kõrvaldada.

Tipptundidel võib operaatori võrk olla koormatud

Õhtuti, nädalavahetustel ja suure kasutuskoormuse ajal võib ühenduse kiirus langeda, eriti kaabel- või mobiilse interneti puhul. Kui tulemus on hommikul hea, kuid õhtul korduvalt madal, võib põhjuseks olla võrgu piirkondlik koormus.

Mõõda ühendust vähemalt kolmel eri ajal ja salvesta tulemused koos kuupäeva, kellaaja, ühendusviisi ja kasutatud seadmega. Korduv muster annab operaatori tehnilisele toele rohkem infot kui üksik mõõtmine.

Mõõtmisserver ja protokolli ülekoormus mõjutavad tulemust

Kiirustest kasutab serverit, mille asukoht ja koormus võivad tulemust muuta. Kauge või ülekoormatud server võib anda väiksema kiiruse kui lähedal asuv server. Samuti kulub osa ühenduse mahust võrgupäistele, krüpteerimisele ja muule protokolliandmele, mistõttu kasutaja rakenduses nähtav kiirus ei võrdu alati liini sünkroonkiirusega.

Kasuta mitut lähedast mõõtmisserverit ning võrdle tulemusi. Üksik madal tulemus ei tõesta veel ühenduse riket. Olulisem on korduv tulemus samades tingimustes.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui kaabli kaudu tehtud korduvad mõõtmised jäävad eri aegadel selgelt alla paketis lubatud taseme või ühenduses esineb katkestusi. Lisa pöördumisele mõõtmistulemused, testide kellaajad, ühenduse tüüp ja teave selle kohta, kas probleem esineb ka teise seadmega.

Operaator saab kontrollida modemi liinisignaali, valguskaabli või DSL-liini parameetreid, piirkondlikku koormust ja teenuse aktiveerimise seadeid. Enne pöördumist kontrolli siiski ka Etherneti kaablit, ruuteri porte ja Wi-Fi asemel juhtmega ühendust.

Praktiline kontrollnimekiri kiiruse parandamiseks

1. Ühenda mõõtmiseks arvuti Etherneti kaabliga ruuteri külge.
2. Sulge VPN, voogedastus, pilvesünkroonimine ja muud suure liiklusega rakendused.
3. Taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli nende tarkvarauuendusi.
4. Testi ühendust mitme lähedase serveriga eri kellaaegadel.
5. Võrdle tulemust teise arvuti või telefoniga.
6. Wi-Fi korral vali sobiv sagedusala ja paiguta ruuter avatumasse kohta.
7. Kui juhtmega kiirus jääb püsivalt madalaks, saada operaatorile mõõtmistulemused.

Seega võib küsimuse „miks internetikiirus on väiksem kui paketis” vastus peituda nii Wi-Fi-s, seadmes, ühenduse tehnoloogias kui ka operaatori võrgukoormuses. Kõige usaldusväärsema hinnangu saad korduvate juhtmega mõõtmiste põhjal.