Miks kiireim internetikiiruse test annab oodatust väiksema tulemuse?

Kui kiireim internetikiiruse test annab operaatori lubatud kiirusest väiksema tulemuse, ei tähenda see automaatselt rikkis ühendust. Mõõtetulemust mõjutavad kasutatav seade, ühendus ruuteri ja seadme vahel, testiserveri asukoht, koduvõrgu koormus ning internetiühenduse tehnoloogia. Õige põhjuse leidmiseks tuleb testida süstemaatiliselt ja võrrelda sarnastes tingimustes saadud tulemusi.

Mida internetikiiruse testi tulemus tegelikult näitab?

Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõnes testis kuvatakse ka värin ehk jitter ning paketikao näitaja. Allalaadimine mõjutab veebilehtede, videote ja failide vastuvõtmist, üleslaadimine aga videokõnesid, pilvesünkroonimist ja failide saatmist. Latentsus kirjeldab ühenduse reageerimisaega ning selle tähtsus on suurem mängudes ja reaalajas kõnedes.

Operaatori reklaamitud kiirus kehtib enamasti ühenduse sobivates tingimustes ja võib olla maksimaalne või tavapärane kiirus. Kaabel-, DSL- ja mobiilühenduse näidud võivad sõltuda võrgu hetkekoormusest. Kiudoptiline ühendus on tavaliselt stabiilsem, kuid ka selle lõpptulemust võivad piirata koduvõrk ja seade.

Wi-Fi signaal on ebastabiilne

Wi-Fi on sageli väikese kiiruse peamine põhjus. Ruuteri ja seadme vaheline kaugus, betoonseinad, metallpinnad ning naabervõrkude häired vähendavad signaali kvaliteeti. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on tavaliselt rohkem häiritud; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle leviala on väiksem.

Kontrollimiseks tee test ruuteri lähedal ja võimaluse korral 5 GHz võrgus. Seejärel korda mõõtmist Etherneti kaabliga. Kui kaabliga saadud tulemus on selgelt parem, tuleb tegeleda Wi-Fi leviala või kanali valikuga, mitte esmalt operaatori ühendusega.

Ruuter või modem piirab ühendust

Vanem ruuter, kahjustatud võrgukaabel või ebapiisava läbilaskevõimega võrgupesa võib takistada kiiremat ühendust. Mõni seade ei toeta uuema paketi kiirust või töötab vales režiimis. Samuti võib ruuteri püsivara viga põhjustada ühenduse katkestusi, suurt latentsust või ebaühtlast kiirust.

Taaskäivita modem ja ruuter, kontrolli kaablite ühendusi ning vaata seadme haldusliidesest, millise kiirusega WAN- ja LAN-port ühenduse loovad. Kasuta sobiva kategooria Etherneti kaablit ning uuenda ruuteri püsivara tootja juhiste järgi.

Koduvõrk on testimise ajal koormatud

Teised seadmed võivad samal ajal laadida alla mänge, teha pilvesünkroonimist, edastada videot või kasutada videokõnet. Selline liiklus jagab ühenduse läbilaskevõimet ning võib vähendada nii allalaadimis- kui ka üleslaadimiskiirust.

Lülita testi ajaks välja voogedastus, varundus, VPN ja suured allalaadimised. Kontrolli ruuteri ühendatud seadmete loendit ning korda testi eri aegadel. Kui kiirus langeb peamiselt õhtul, võib põhjuseks olla operaatori võrgu või piirkondliku sõlme suurem koormus.

Testiserver või seade mõjutab tulemust

Kiireim internetikiiruse test sõltub ka serverist, millega mõõtmine toimub. Kaugem või ülekoormatud server võib anda väiksema näidu isegi siis, kui kodune ühendus töötab normaalselt. Seetõttu ei ole ühe serveri või ühe mõõtmise põhjal mõistlik teha lõplikku järeldust.

Vali võimaluse korral mitu lähedast testiserverit ja võrdle tulemusi. Tee test arvutis, millel on uuendatud brauser ja piisavalt vaba jõudlust. Telefonis või tahvelarvutis võib taustal töötav rakendus, energiasäästurežiim või nõrgem Wi-Fi adapter tulemust piirata.

Ühenduse tehnoloogia seab piirangud

DSL-ühenduse kiirus sõltub sageli vaskliini pikkusest ja kvaliteedist. Kaabelühenduse korral võivad sama piirkonna kasutajad jagada võrguressurssi, mistõttu kiirus võib tipptundidel muutuda. Mobiilse interneti puhul mõjutavad tulemust tugijaama koormus, levi, sagedusala ja seadme asukoht.

Kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad järjepidevalt kokkulepitud tasemest madalamaks, kontrolli operaatori lepingutingimusi ja tehnilist ühenduse tüüpi. Kiirusnäit tuleb siduda konkreetse paketiga, mitte üldise internetikiiruse võrdlusega.

Kuidas probleemi süstemaatiliselt kontrollida?

1. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu.
2. Sulge VPN, voogedastus, pilvesünkroonimine ja suured allalaadimised.
3. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota ühenduse taastumist.
4. Testi vähemalt kahe lähedase serveriga kolmel eri kellaajal.
5. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikao näit.
6. Võrdle juhtmega ja Wi-Fi kaudu saadud tulemusi.

Kui juhtmega testid on stabiilsed, kuid Wi-Fi näidud on kehvad, keskendu koduvõrgule. Kui ka juhtmega näidud jäävad pidevalt madalaks või paketikao näit on korduv, tasub pöörduda internetiteenuse pakkuja poole koos mõõtmise kuupäevade ja tulemustega.

Praktilised soovitused interneti parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
• Kasuta kiirustundlike seadmete puhul Etherneti kaablit.
• Vali seadmele sobiv 5 GHz või 2,4 GHz Wi-Fi võrk.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli võrgu turvaseadeid.
• Piira taustal töötavaid varundus- ja allalaadimisrakendusi.
• Kaalu mesh-Wi-Fi süsteemi, kui kodus on mitu nõrga leviga piirkonda.
• Teata operaatorile korduvast probleemist, kui ka juhtmega mõõtmised on ebapiisavad.

Usaldusväärse tulemuse saamiseks korda testi samas seadmes ja võimalikult sarnastes tingimustes. Vajaduse korral võrdle tulemusi internetikiiruse testiga, kuid tõlgenda näite alati koos Wi-Fi, seadme ja ühenduse tehnoloogia andmetega.