Kui suur on netikiirus ja miks see võib olla oodatust väiksem?
Netikiirus sõltub paketist, ühenduse tehnoloogiast, ruuterist ja võrgu koormusest. Juhend aitab kiirust mõõta, põhjust hinnata ja ühendust parandada.
Küsimus „kui suur on netikiirus?” võib tähendada nii internetipaketi lubatud kiirust kui ka tegelikku kiirust seadmes. Ühenduse kvaliteeti kirjeldavad peamiselt allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ehk jitter ja paketikaotus. Kiirust mõõtes tuleb arvestada, kas seade kasutab Wi-Fi-t või kaablit ning kui palju teisi seadmeid samal ajal võrku kasutab.
Mida netikiirus tegelikult näitab?
Netikiirust mõõdetakse tavaliselt megabittides sekundis ehk Mbps. Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede avamist, voogedastust ja failide vastuvõtmist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilveteenuste, varunduse ja failide saatmise puhul. Latentsus näitab vastuse viivitust ning paketikaotus võib põhjustada katkestusi isegi siis, kui Mbps näit on kõrge.
Internetiühenduse pakett ei vasta alati tegelikule kiirusele
Üks levinud põhjus on erinevus operaatori paketi nimikiiruse ja kasutaja seadmes mõõdetud tulemuse vahel. Kiudoptiline, kaabel- või DSL-ühendus võib pakkuda erinevaid kiirusi ja tingimusi. Paketi lubatud näit ei tähenda, et sama tulemus on igal ajal ja igas seadmes saavutatav. Kontrolli operaatori lepingust allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust ning võimalikke minimaalseid näite.
Wi-Fi signaal vähendab tegelikku netikiirust
Ruuteri kaugus, seinad, põrandad ja muud raadiohäired võivad Wi-Fi kiirust märgatavalt vähendada. 2,4 GHz võrk levib tavaliselt kaugemale, kuid on sagedamini ülekoormatud. 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle levi on lühem. Kui võimalik, mõõda ühendust ruuteri lähedal ja võrdle tulemust Etherneti kaabliga.
Ruuter või modem võib olla ühenduse piirang
Vanem ruuter ei pruugi toetada operaatori paketi kiirust ega uuemaid Wi-Fi standardeid. Piirang võib tekkida ka vigasest toiteadapterist, vananenud püsivarast või valest seadistusest. Taaskäivita ruuter, kontrolli püsivara ja veendu, et võrgukaabel toetab vajalikku kiirust. Kui probleem püsib mitme seadmega, võib olla vaja ruuter välja vahetada.
Teised seadmed ja rakendused kasutavad ribalaiust
Allalaadimised, pilvesünkroonimine, mängukonsoolide uuendused ja videovood võivad ühenduse teiste kasutajate jaoks aeglaseks muuta. Mõnikord kasutab ribalaiust ka taustal töötav rakendus, mida ekraanil ei näe. Peata testimise ajaks suured allalaadimised, varundused ja voogedastus ning korda mõõtmist ainult ühe aktiivse seadmega.
Internetioperaatori või välisserveri koormus mõjutab tulemust
Kiirus võib õhtusel tipptunnil väheneda, sest sama võrguosa kasutab rohkem kliente. Tulemust mõjutab ka speedtesti serveri asukoht ja koormus. Kui Eesti server annab hea tulemuse, kuid välismaa server aeglase tulemuse, võib piirang olla rahvusvahelises ühenduses või sihtteenuses. Võrdle mitut serverit ja testi eri kellaaegadel.
Kuidas netikiirust õigesti mõõta?
- Ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri külge.
- Sulge voogedastus, VPN, suured allalaadimised ja muud ribalaiust kasutavad rakendused.
- Peata ajutiselt teiste seadmete aktiivne võrgukasutus.
- Soorita vähemalt kolm mõõtmist eri aegadel ning pane kirja alla- ja üleslaadimiskiirus, latentsus ja paketikaotus.
- Korda testi Wi-Fi kaudu tavapärases kasutuskohas, et hinnata koduvõrgu tegelikku kogemust.
Ühenduse kontrollimiseks võib kasutada interneti kiiruse testi. Üksik tulemus ei kirjelda alati kogu ühendust, seega on korduvad mõõtmised usaldusväärsemad.
Mida teha, kui netikiirus on pidevalt liiga väike?
- Paiguta ruuter kodu võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
- Kasuta suure koormuse või mängimise ajal Etherneti kaablit.
- Vali vähem häiritud Wi-Fi kanal või kasuta vajadusel 5 GHz võrku.
- Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli võrgukaablite seisukorda.
- Võrdle mõõtetulemusi lepingus toodud kiirusega.
- Esita operaatorile korduvate testide ajad, serverid ja tulemused, kui probleem esineb ka kaabliühendusega.
Kui aeglus ilmneb ainult ühes seadmes, otsi põhjust selle seadme Wi-Fi-adapterist, tarkvarast või taustarakendustest. Kui sama probleem ilmneb mitmes seadmes ka otse kaabli kaudu, on tõenäolisem ühenduse, modemi või operaatori võrgu probleem.
