Kuidas teha täpset speedtest'i ja mõista ebatäpse tulemuse põhjuseid

Täpne speedtest aitab hinnata, kas kodune internetiühendus vastab operaatori lubatud tingimustele. Tulemust mõjutavad aga testiseade, ühendus ruuteri või modemiga, kasutatav testiserver, teiste seadmete liiklus ning võrgu hetkekoormus. Üksik mõõtmine ei pruugi seetõttu kirjeldada kogu ühenduse tegelikku võimekust.

Mida speedtest tegelikult mõõdab?

Kiirustest hindab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Allalaadimine näitab, kui kiiresti jõuavad andmed seadmesse, üleslaadimine kirjeldab andmete saatmist ning latentsus näitab reaktsiooniaega. Värin ehk latentsuse kõikumine ja paketikadu võivad mõjutada videokõnesid, mänge ja kaugtööd ka siis, kui kiiruse number tundub piisav.

Testi tulemus võib erineda paketis märgitud kiirusest, sest operaatorid käsitlevad paketi kiirust sageli ühenduse tehnilise maksimumina või tavapärase vahemikuna. Täpseks võrdluseks tuleb vaadata lepingu tingimusi ja teha mitu mõõtmist eri kellaaegadel.

Wi-Fi signaal põhjustab sageli ebatäpse tulemuse

Wi-Fi kaudu tehtud test mõõdab lisaks internetiühendusele ka juhtmevaba võrgu kvaliteeti. Kaugus ruuterist, paksud seinad, naabervõrkude häired ja 2,4 GHz sagedusala ülekoormus võivad vähendada kiirust ning suurendada latentsust. Telefon või sülearvuti võib näidata palju väiksemat tulemust kui sama ühendus kaabli kaudu.

Kontrollimiseks tee esimene test ruuteri lähedal ja teine Etherneti kaabliga. Kui kaabliga on tulemus stabiilselt parem, ei ole peamine probleem tõenäoliselt operaatori ühenduses. Lahendus võib olla ruuteri asukoha muutmine, 5 GHz või uuema Wi-Fi standardi kasutamine ning seadme ühendamine kaabliga, kui vajad väikest latentsust.

Ruuter ja modem võivad kiirust piirata

Vananenud ruuter ei pruugi tulla toime kiire fiiber-, kaabel- või DSL-ühendusega. Piirang võib tuleneda nõrgast protsessorist, aeglastest võrgupesadest, vanast Wi-Fi standardist või ülekuumenemisest. Samuti võivad aktiivsed liikluse juhtimise, vanemliku kontrolli või VPN-i funktsioonid vähendada läbilaskevõimet.

Vaata ruuteri haldusliidesest, kas WAN- ja LAN-pordid töötavad gigabitise kiirusega, ning paigalda tootja pakutav püsivara. Taaskäivitus võib lahendada ajutise tõrke, kuid korduv probleem viitab vajadusele kontrollida seadme võimekust või asendada see operaatori soovitatud mudeliga.

Testseade ja taustal toimuvad tegevused mõjutavad mõõtmist

Sülearvuti, telefon või tahvelarvuti võib samal ajal laadida pilvevarundust, süsteemiuuendusi või videovoogu. Ka viirusetõrje, brauseri laiendused ja VPN võivad muuta mõõtmise tulemust. Vanem seade või vähese jõudlusega protsessor ei pruugi testi ajal andmeid piisavalt kiiresti töödelda.

Sulge enne testi voogedastus, failijagamine ja suured allalaadimised. Tee mõõtmine võimalikult väheste avatud rakendustega ning korda seda teise seadmega. Kui ainult üks seade annab aeglase tulemuse, otsi põhjust selle seadme tarkvarast, võrgukaardist või Wi-Fi ühendusest.

Testiserveri kaugus ja võrgu marsruut muudavad tulemust

Speedtest ühendab seadme kindla testiserveriga. Lähedal asuv server võib anda väiksema latentsuse ja stabiilsema tulemuse kui kaugel asuv server, sest andmepaketid läbivad vähem võrgu sõlmi. Mõnikord on valitud server ajutiselt koormatud või ei kasuta kõige sobivamat marsruuti.

Vali automaatse soovituse kõrval vähemalt üks teine Eestis või lähiregioonis asuv server ja võrdle tulemusi. Kui kiirus erineb serverite vahel tugevalt, tee järeldus mitme mõõtmise keskmise põhjal. Ühe serveri halb tulemus ei tõesta veel, et kodune ühendus on rikkis.

Operaatori võrgu koormus võib põhjustada õhtuse kiiruse languse

Kui internet on hommikul kiire, kuid õhtul aeglane, võib põhjus olla piirkonna ühises võrguosas või operaatori ühenduspunkti koormuses. See on võimalik ka fiiber-, kaabel- ja DSL-võrkudes, kuigi mõju sõltub võrgu ülesehitusest ja kasutatavast paketist.

Koosta vähemalt kolme päeva jooksul mõõtmised hommikul, päeval ja õhtul. Märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus ja ühenduse tüüp. Püsiva mustri korral saada operaatorile mõõtmiste ajad, kasutatud seade ja ühendusviis. Nii saab tugiteenus kontrollida liini, modemit ja piirkondlikku võrku.

Ühenduskaabel ja kodune sisevõrk võivad olla vigased

Kahjustatud Etherneti kaabel, lahtine pistik või ebakvaliteetne jaotur võib põhjustada ühenduse langemise aeglasemale kiirusele. DSL-i puhul mõjutavad tulemust liini pikkus, müratase ja majasisene juhtmestik. Kaabelühenduse puhul võivad probleemid tekkida modemisignaali või koaksiaalkaabli ühendustega.

Kasuta teadaolevalt töökorras kaablit, ühenda testseade otse ruuterisse ja väldi vahepealset võrgulülitit. Kontrolli, kas arvuti võrguliides näitab 100 Mbit/s või 1 Gbit/s ühendust. Kui ühenduse kiirus muutub või katkeb, on mõistlik lasta operaatoril liin ja seadmed üle kontrollida.

Kuidas saada täpsem speedtest'i tulemus?

1. Kasuta võimalusel Etherneti kaablit. See eraldab internetiühenduse Wi-Fi probleemidest.
2. Peata muu võrguliiklus. Sulge voogedastus, pilvesünkroonimine, VPN ja suured allalaadimised.
3. Kontrolli mitut serverit. Eelista lähedasi servereid ja võrdle tulemusi eri aegadel.
4. Korda mõõtmist. Tee vähemalt kolm testi ning vaata keskmist, mitte ainult parimat tulemust.
5. Salvesta kõik näitajad. Pane kirja allalaadimine, üleslaadimine, latentsus, värin ja paketikadu.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad järjepidevalt lepingus kirjeldatud tasemest madalamaks, ühendus katkeb või paketikadu püsib. Esita testide kuupäevad ja kellaajad, testiserverid, seadme ühendusviis ning tulemused. See aitab eristada koduse Wi-Fi, modemi, ruuteri ja operaatori võrgu probleeme.

Täpne speedtest ei tähenda üksikut ideaalset numbrit, vaid korratavat mõõtmist kontrollitud tingimustes. Kui testid on tehtud kaabliga, taustaliiklus on peatatud ja tulemused korduvad, saab nende põhjal teha põhjendatud otsuse ühenduse või koduse võrgu parandamiseks.