M ja 1000M netikiiruse test: miks tulemus jääb paketist väiksemaks?
M ja 1000M netikiiruse testi tulemus sõltub rohkemast kui operaatori paketist. Tegelikku allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust võivad vähendada Wi-Fi häired, vana ruuter või modem, ebapiisav Etherneti kaabel, seadme piirangud, võrgu koormus ja viivitus. Artiklis selgitame, kuidas nähtust kontrollida, milliseid mõõtmisi võrrelda ning millal tasub ühendust optimeerida või pöörduda internetiteenuse pakkuja poole. Eraldi käsitleme ka latentsust, värinat ja paketikaotust, sest hea kiirus ei taga alati stabiilset ühendust.
Mida näitab M ja 1000M netikiiruse test?
M ja 1000M netikiiruse test mõõdab tavaliselt ühenduse allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Paketis märgitud kiirus on enamasti ühenduse maksimaalne või tavapärane sihtväärtus, kuid testitulemust mõjutavad ka kasutatav seade, ühendusviis, testiserver ja võrgu hetkeolukord.
1000M ehk gigabitine ühendus vajab piisava jõudlusega ruuterit, võrgukaarti, kaablit ja testseadet. Wi-Fi kaudu mõõdetud tulemust ei saa alati võrrelda kaabli kaudu mõõdetud tulemusega. Samuti ei ole allalaadimiskiirus, latentsus, värin ja paketikaotus sama näitaja.
Levinud põhjus: Wi-Fi piirangud ja häired
Wi-Fi on sageli väiksema kiiruse peamine põhjus. Ruuteri kaugus, paksud seinad, naabervõrkude raadiosignaalid ja ühendatud seadmete arv võivad vähendada tegelikku läbilaskevõimet. 5 GHz või uuem Wi-Fi standard võib olla kiirem kui 2,4 GHz, kuid selle levi on tavaliselt lühem.
Kuidas kontrollida?
Tehke test ruuteri lähedal ja seejärel samas seadmes teises ruumis. Võrrelge tulemusi ka Etherneti kaabli kaudu tehtud mõõtmisega. Kui kaabliga on tulemus selgelt parem, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levialas või seadistuses.
Levinud põhjus: ruuteri või modemi jõudlus
Vana või väikese jõudlusega ruuter ei pruugi 1000M ühendust töödelda, eriti kui samal ajal kasutatakse mitut seadet, VPN-i, külalisvõrku või liikluse prioriseerimist. Mõnel mudelil võib gigabitine port olla olemas, kuid juhtmevaba osa või protsessor piirab tegelikku kiirust.
Kontrollige ruuteri tehnilistest andmetest WAN- ja LAN-portide kiirust ning toetatud Wi-Fi standardit. Uuendage püsivara ja taaskäivitage seade. Kui kiirus jääb ka kaabli kaudu korduvalt madalaks, võrrelge tulemust operaatori soovitatud seadmega.
Levinud põhjus: Etherneti kaabel ja võrgupordid
Gigabitise ühenduse jaoks peab kaabel ja mõlemad võrgupordid toetama vähemalt 1 Gbit/s kiirust. Vanem või kahjustatud kaabel võib põhjustada ühenduse langemise 100 Mbit/s režiimi. Sama probleem tekib siis, kui arvuti, dokkimisjaam või ruuteri port ei toeta gigabitist ühendust.
Kontrollige operatsioonisüsteemist ühenduse läbiräägitud kiirust. Kui see on 100 Mbit/s, vahetage kaabel sobiva Cat5e või uuema kaabli vastu ja proovige ruuteri teist LAN-porti. Kaablis olev füüsiline viga võib põhjustada ka paketikaotust ja ebastabiilsust.
Levinud põhjus: testseadme või brauseri piirang
Arvuti või telefoni võrgukaart, protsessor, taustaprogrammid ja brauser võivad testi mõjutada. Vanem seade ei pruugi 1000M ühenduse andmeid piisavalt kiiresti töödelda. Samuti võivad pilvesünkroonimine, süsteemiuuendused, videokõned ja aktiivne VPN mõõtmise ajal ribalaiust kasutada.
Sulgege testimise ajaks suure liiklusega rakendused, kasutage ajakohast brauserit ja tehke võrdlus mõne teise seadmega. Ühe seadme kehv tulemus ei tõesta veel, et kodune internetiühendus on aeglane.
Levinud põhjus: võrgu koormus ja testiserver
Internetiühenduse kiirus võib õhtusel tipptunnil muutuda, kui koduvõrgus kasutatakse samaaegselt voogedastust, mängimist, varundust või suuri allalaadimisi. Mõju võib tulla ka testiserveri asukohast ja koormusest. Lähedane server annab tavaliselt ühenduse läbilaskevõimest parema hinnangu kui kauge server.
Tehke mitu testi eri kellaaegadel ja võimaluse korral eri testiserveritega. Kui kiirus langeb ainult teatud ajal, märkige üles kuupäev, kellaaeg, ühendusviis ja tulemused. Selline info aitab operaatoril võrgu koormust või liiniprobleemi täpsemalt uurida.
Levinud põhjus: liini kvaliteet ja ühenduse tehnoloogia
Kiudoptiline ühendus suudab tavaliselt pakkuda suuremat ja stabiilsemat läbilaskevõimet kui paljud DSL- või kaabelühendused, kuid tegelik tulemus sõltub kohaliku võrgu ülesehitusest ja teenuse tehnilistest tingimustest. DSL-i puhul mõjutavad kiirust liini pikkus ja vaskkaabli seisukord. Kaabelvõrgus võib jagatud piirkondlik segment tipptunnil koormuda.
Kui kaabli kaudu tehtud testid jäävad eri seadmetes järjepidevalt paketist märgatavalt väiksemaks, kontrollige operaatori teenuse tingimusi ja võimalikke hooldusteateid. Vajaduse korral pöörduge internetiteenuse pakkuja poole ning edastage korduvate mõõtmiste tulemused.
Kuidas teha usaldusväärne netikiiruse test?
- Ühendage arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu.
- Peatage suure liiklusega rakendused ja ühendage võimaluse korral teised seadmed ajutiselt lahti.
- Kasutage sama testiteenust ning tehke vähemalt kolm mõõtmist.
- Testige eri kellaaegadel, sealhulgas õhtusel tipptunnil.
- Kirjutage üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ja paketikaotus.
Testi saab teha ka lehel speedtest.im. Õige tõlgenduse jaoks võrrelge kõigepealt kaabli kaudu saadud tulemust paketis lubatud kiiruse ja teenuse tingimustega.
Optimeerimise soovitused
- Paigutage ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
- Kasutage gigabitiseid porte ja Cat5e või uuemaid Etherneti kaableid.
- Uuendage ruuteri püsivara ning kontrollige Wi-Fi kanalit.
- Valige sobiv sagedusala: 5 GHz suurema kiiruse jaoks ja 2,4 GHz pikema levi jaoks.
- Piirake taustal toimuvat varundust, värskendusi ja suuri allalaadimisi.
- Kontrollige, kas VPN või turvatarkvara vähendab mõõtmise ajal jõudlust.
Kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad endiselt väga aeglaseks või kaasnevad suur latentsus ja paketikaotus, on mõistlik pöörduda operaatori poole. Esitage mõõtmise kuupäevad, testiserverid, ühendusviis ja kasutatud seadme andmed.