Signaali tugevuse ja internetikiiruse testi tulemused: põhjused ja lahendused

Mida näitab signaali tugevuse ja internetikiiruse test?

Signaali tugevuse ja internetikiiruse test mõõdavad seotud, kuid erinevaid asju. Signaali tugevus kirjeldab, kui hästi jõuab Wi-Fi või mobiilside signaal seadmeni. Internetikiiruse test näitab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõnes testis kuvatakse ka jitter ehk latentsuse kõikumine ning paketikadu.

Tugev signaal ei tähenda automaatselt kiiret ühendust. Näiteks võib ruuteri lähedal olla Wi-Fi tugev, kuid internetiühendus aeglane operaatori võrgu, ülekoormatud ühenduse või vigase kaabli tõttu. Õige hinnangu saamiseks tee test eri seadmetes ja võimalusel ka võrgukaabli kaudu.

Levinud põhjused, miks tulemused on oodatust halvemad

Nõrk või ebastabiilne Wi-Fi signaal

Kui seade asub ruuterist kaugel, teises toas või paksude seinte taga, väheneb signaali kvaliteet. Metallkonstruktsioonid, betoon ja põrandate vaheline kaugus võivad põhjustada katkestusi ning suurendada latentsust. Tulemuseks on ebaühtlane allalaadimiskiirus, isegi kui ühendusplaan peaks olema kiirem.

Raadiohäired ja ülekoormatud Wi-Fi kanal

Naabrite ruuterid, Bluetooth-seadmed, juhtmevabad kaamerad ja mõned kodumasinad võivad Wi-Fi ühendust häirida. Eriti sageli tekib probleem 2,4 GHz sagedusalas, kus leviala on suurem, kuid kanaleid on vähem. Samas võib 5 GHz võrk olla kiirem, kuid selle levi läbi seinte on lühem.

Ruuteri või modemi piirangud

Vana ruuter ei pruugi toetada sinu ühenduse kiirust, uuemaid Wi-Fi standardeid või piisavalt samaaegseid seadmeid. Ülekuumenev modem, vananenud püsivara ja vigane toiteadapter võivad põhjustada juhuslikku kiiruse langust. Kontrolli ka seda, kas võrgukaabel ja ruuteri WAN-port toetavad gigabitist ühendust.

Liiga palju aktiivseid seadmeid

Kui samal ajal vaadatakse voogedastust, laaditakse alla suuri faile, tehakse pilvevarundust või kasutatakse videokõnet, jagavad kõik seadmed sama ühenduse mahtu. Üks seade võib taustal kasutada suure osa üleslaadimiskiirusest, mistõttu muutuvad teised teenused aeglaseks ja latentsus suureneb.

Internetioperaatori võrgu koormus või tehniline viga

Kaabli-, DSL- või fiiberühenduse kiirus võib õhtusel tipptunnil muutuda, kui piirkonna juurdepääsuvõrk on koormatud. Probleem võib olla ka liiniveas, katkises ühenduses või operaatori seadmes. Kui kaabliga tehtud test on püsivalt aeglane, ei ole Wi-Fi tõenäoliselt peamine põhjus.

Seadme, tarkvara või VPN-i mõju

Arvuti või telefoni vana Wi-Fi adapter, taustal töötav viirusetõrje, VPN ja aktiivsed allalaadimised võivad testi tulemust vähendada. Ka brauseri laiendused või vähese vaba mäluga seade võivad tekitada ebatäpse mõõtmise. Kontrolli tulemust teise seadmega, et eristada koduvõrgu ja konkreetse seadme probleemi.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Peata ajutiselt voogedastus, pilvesünkroonimine ja suured allalaadimised.
2. Tee mitu testi samas asukohas eri kellaaegadel ning märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus ja latentsus.
3. Tee üks test ruuteri lähedal ja teine probleemse seadme tavapärases asukohas.
4. Ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri külge ja korda mõõtmist.
5. Võrdle tulemusi teise telefoni või arvutiga ning kontrolli, kas probleem esineb kõigil seadmetel.
6. Kui kaabliga on tulemus hea, keskendu Wi-Fi levile ja häiretele. Kui kaabliga on tulemus halb, pöördu operaatori poole.

Testi tulemuse hindamisel vaata ka latentsust, jitterit ja paketikaotust. Väike allalaadimiskiiruse erinevus ei pruugi kasutuskogemust mõjutada, kuid suur paketikadu või kõikuv latentsus võib muuta videokõned ja võrgumängud ebastabiilseks.

Kuidas parandada Wi-Fi signaali ja kiirust?

• Paiguta ruuter kodu keskele, avatud ja kõrgemale pinnale, mitte kappi ega põrandale.
• Kasuta 5 GHz võrku seadmetega, mis asuvad ruuteri lähedal, ning 2,4 GHz võrku pikema levi jaoks.
• Vali vähem koormatud Wi-Fi kanal või luba ruuteril kanal automaatselt valida.
• Uuenda ruuteri püsivara ja taaskäivita seade, kui ühendus on pikalt ebastabiilne.
• Kasuta suurema liiklusega seadmetel Etherneti-kaablit, eriti teleri, lauaarvuti või mängukonsooli puhul.
• Kaalu Wi-Fi võrgusilma või täiendavat pääsupunkti, kui probleem on seotud suure elamise või paksude seintega.

Mida teha, kui internetiühendus ise on aeglane?

Kui mitu seadet annavad Etherneti kaudu sarnase nõrga tulemuse, kontrolli kõigepealt modemi märgutulesid, kaablite ühendusi ja oma operaatori teavitusi. DSL-i puhul võib liini kvaliteet mõjutada kiirust, kaabliühenduse puhul võib probleem olla piirkondlikus segmendis ning fiiberühenduse puhul optilises terminalis või ühenduse lõppseadmes.

Võrdle mõõdetud tulemust oma teenusepaketi tavapärase kiirusega, arvestades, et tegelik tulemus sõltub mõõteseadmest, serverist ja võrgu koormusest. Kui probleem kordub eri aegadel, salvesta testide kuupäevad, ühendusviis ja tulemused ning edasta need internetioperaatorile. Nii saab tugiteenus eristada Wi-Fi probleemi liiniveast.

Millal on vaja ruuterit või ühenduspaketti vahetada?

Ruuteri uuendamine on põhjendatud, kui seade ei toeta sinu ühenduse kiirust, Wi-Fi leviala ei kata elamist või ühendus katkeb ka pärast kanali ja asukoha muutmist. Uus pakett ei lahenda aga halba Wi-Fi levi, kui kitsaskoht on ruuteri asukohas või seadme võimekuses.

Enne muudatuse tegemist tee baasvõrdlus Etherneti-kaabli kaudu. Kui kaabliga saavutad operaatori paketi jaoks sobiva tulemuse, paranda esmalt koduvõrku. Kui kaabliga jääb kiirus ja latentsus ebapiisavaks, palu operaatoril kontrollida liini, modemit ja piirkonna võrgu koormust.

Kokkuvõte

Signaali tugevuse ja internetikiiruse testi erinevus tuleneb enamasti sellest, et Wi-Fi levi, koduvõrgu koormus ja operaatori ühendus mõjutavad tulemust eri viisil. Mõõda ühendust mitme seadme ja ühendusviisiga, võrdle Wi-Fi-d Ethernetiga ning vaata lisaks kiirusele ka latentsust ja paketikadu. Nii saad enne ruuteri või teenusepaketi vahetamist kindlaks teha tegeliku kitsaskoha.

Seotud mõõtmise kohta vaata ka internetikiiruse testi juhendit.