Miks internetikiirus on ainult 20 kb/s? Põhjused ja lahendused

Kui kiirus on tõesti ainult 20 kb/s, on tegemist väga aeglase ühendusega. Sellise kiiruse juures võivad veebilehed avaneda vaevaliselt, videod ei käivitu ning allalaadimine, üleslaadimine ja isegi lihtne sirvimine muutuvad ebamugavaks. Et probleem lahendada, tasub vaadata nii kodust võrku kui ka operaatori liini.

Mida tähendab 20 kb/s tegelikult?

20 kb/s ehk kilobitti sekundis on palju madalam kui tavapärane kodune lairibaühendus. Sageli tekib segadus ühikutes: kiirust võib näidata ka KB/s kujul, mis tähendab kilobaite sekundis. Kui mõõtetulemus on siiski 20 kb/s, viitab see enamasti kas väga nõrgale Wi‑Fi-le, ruuteri või modemi tõrkele, liiniprobleemile või operaatori võrgu ülekoormusele.

Selle taseme juures võivad lisaks allalaadimisele kannatada ka latentsus, jitter ja paketikadu, mis muudavad kõned ja mängud ebastabiilseks. Seetõttu ei tasu piirduda ainult ühe kiirustestiga, vaid kontrollida ühendust mitmest küljest.

Levinumad põhjused, miks kiirus kukub nii madalaks

Nõrk Wi‑Fi signaal või häired

Kui seade on ruuterist kaugel, asub paksude seinte taga või töötab rahvarohkes 2,4 GHz võrgus, võib Wi‑Fi olla ebastabiilne. Sellisel juhul langeb tegelik kiirus tugevalt alla pakutud ühenduse taseme ning test võib näidata väga madalat tulemust.

Ruuteri või modemi tõrge

Vananenud, ülekuumenenud või valesti seadistatud ruuter ja modem võivad ühendust pidurdada. Mõnikord aitab lihtne taaskäivitamine, kuid kui seade hangub või tarkvara on aegunud, võib probleem püsida ka pärast taaskäivitust.

Operaatori võrgukoormus või liiniprobleem

Kaabli-, DSL- või valguskaabliühenduse puhul võib kiirust piirata liiniviga, alajaama probleem või piirkondlik ülekoormus. Kui aeglus esineb kõigis seadmetes ja nii kaabliga kui ka juhtmevabalt, on põhjus sageli väljaspool kodust võrku.

Seadme enda koormus või pahavara

Kui arvuti või telefon teeb taustal varukoopiaid, suurendab pilveteenuste sünkroonimist või on nakatunud pahavaraga, võib see ühenduse kinni siduda. Sellisel juhul on aeglane mitte ainult veeb, vaid ka töölaud, rakendused ja protsessid ise.

Kaabli, pordi või võrguseadme füüsiline viga

Katkine Etherneti kaabel, lahtine pistik, vigane splitteri ühendus või kahjustatud pesa võib põhjustada katkestusi ja väga madalat läbilaset. Füüsiline rike avaldub sageli ebakindla ühendusena: kord on kiirus parem, kord jälle langeb järsult.

Kuidas kiiresti kindlaks teha, kus probleem on?

Alusta lihtsatest kontrollidest ja liigu järjest edasi. Tee test nii Wi‑Fi kaudu kui ka võimalusel kaabliga otse ruuterisse, et näha, kas probleem on juhtmevabas võrgus või kogu ühenduses. Kasuta sama testi erinevatel kellaaegadel, sest võrgu koormus võib muutuda.

Kontrolli teisi seadmeid: kui kõik on aeglased, pole probleem tõenäoliselt ainult ühes arvutis.
Võrdle Wi‑Fi ja kaablit: kaabliga hea tulemus viitab pigem traadita võrgu probleemile.
Vaata pingi ja kadude näitu: kõrge latentsus või paketikadu näitab ebastabiilsust.
Pane tähele kellaaega: kui aeglus tekib õhtul, võib põhjuseks olla koormus operaatori võrgus.
Testi lähedal ruuterile: kui signaal paraneb märgatavalt, on probleem levialas või häiringutes.

Kasulik on teha mõõtmine ka usaldusväärses testikeskkonnas, näiteks Speedtest, et näha allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust ja võimalikku paketikadu ühes kohas.

Kuidas ühendust parandada?

Kui põhjus on Wi‑Fi-s, paiguta ruuter avatuma koha peale, eemal metallpindadest ja teistest raadiosaatjatest. Vajadusel kasuta 5 GHz võrku, kui seade ja ruuter seda toetavad, sest see on sageli vähem häiritud kui 2,4 GHz.

Kui kahtlustad ruuterit või modemit, tee seadmele taaskäivitus ja kontrolli, kas püsivara on ajakohane. Vanema seadme puhul võib aidata vahetus uuema mudeli vastu, eriti kui kodus on mitu kasutajat ja palju ühendatud seadmeid.

Kui probleem võib tulla liinist või operaatori võrgust, tasub testida otse kaabliga ning koguda mõõtmistulemused eri kellaaegadelt. See aitab tehnilisel toel eristada, kas tegemist on koduse seadistuse, liini vea või piirkondliku koormusega.

Sulge taustarakendused ja peata pilvesünkroonimine, kui see tarbib kogu ribalaiuse.
Taaskäivita arvuti, ruuter ja modem korraga, kui ühendus on pikalt töötanud.
Vaheta võrgukaabel, kui kahtlustad füüsilist vigastust või halba kontakti.
Kasuta kaablit olulisteks töödeks, eriti kui Wi‑Fi on ebastabiilne.
Kontrolli turvatarkvara ja tee pahavara skannimine.

Millal tuleb pöörduda operaatori poole?

Kui kiirus püsib 20 kb/s lähedal ka otse kaabliga, eri seadmetes ja erinevatel kellaaegadel, on mõistlik võtta ühendust oma operaatoriga. Tehnilisele toele on kasulik edastada mõõtetulemused, vea ilmnemise aeg ja info selle kohta, kas probleem esineb ka ruuterist mööda minnes. Nii saab kiiremini selgeks, kas vaja on liiniparandust, seadme vahetust või võrguseadistuse kontrolli.

Kui kasutad kodus DSL-, kaabel- või valguskaabliühendust, ära eelda, et aeglus tähendab automaatselt halba paketti. Sageli on põhjus hoopis signaalis, ruuteris või lokaalses võrgukoormuses ning see on parandatav ilma teenust muutmata.