Miks kiirustest ei näita tegelikku netikiirust?

Kui kiirustest ei näita netikiirust, mida sinu operaatori pakett lubab, ei tähenda see alati rikkis ühendust. Test mõõdab kiirust konkreetse seadme, võrgutee, testserveri ja hetke koormuse kaudu. Seetõttu võivad allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus ja jitter erineda nii paketi nimikiirusest kui ka tavapärasest kasutuskogemusest.

Mida kiirustesti tulemus tegelikult mõõdab?

Kiirustest mõõdab andmeedastust sinu seadme ja valitud testserveri vahel. Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuab sisu internetist sinu seadmesse, üleslaadimiskiirus vastupidist suunda. Latentsus ehk ping näitab viivitust ning jitter selle viivituse kõikumist. Tulemus ei kirjelda automaatselt iga veebilehe, mänguserveri või videoteenuse kiirust.

Levinud põhjused, miks tulemus on oodatust väiksem

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi on üks sagedasemaid erinevuse põhjuseid. Paksud seinad, pikk vahemaa ruuterist, naabervõrkude kasutatavad kanalid ning juhtmevabad seadmed võivad vähendada läbilaskevõimet. Eriti 2,4 GHz võrk on tihedalt asustatud piirkonnas häiretele tundlik. Ka 5 GHz või 6 GHz võrk võib kaotada kiirust, kui seade asub ruuterist kaugel.

Ruuter, modem või võrgukaabel piirab ühendust

Vanem ruuter võib olla liiga aeglane sinu fiiber-, kaabli- või kiirema mobiiliühenduse jaoks. Mõnel seadmel on vaid 100 Mbit/s Etherneti pordid, mistõttu ei saagi juhtmega mõõtes üle selle piiri tulemust. Kahjustunud või vanema standardiga võrgukaabel ning valesti seadistatud modem võivad samuti kiirust vähendada.

Seade kasutab samal ajal internetti

Taustal töötavad pilvevarundus, tarkvarauuendused, videokõned, torrent-rakendused ja teised koduvõrgu seadmed kasutavad ribalaiust. Kui testimise ajal laadib teler 4K videot või teine arvuti laadib suuri faile alla, ei jää kiirustestile kogu ühenduse mahtu.

Testserver või võrgutee on koormatud

Testserveri asukoht ja koormus mõjutavad tulemust. Kaugem server lisab viivitust ning rahvarohkel ajal võib serveri enda läbilaskevõime olla piiratud. Ka operaatorivõrgu ja sihtvõrgu vaheline ühendus võib olla ajutiselt koormatud, kuigi sinu koduühendus töötab tavapäraselt.

Internetiühendus on tipptunnil koormatud

Õhtuti kasutavad paljud inimesed korraga voogedastust, mänge ja pilveteenuseid. Jagatud võrgulõikudes, näiteks osas kaabel- ja mobiilivõrkudes, võib see vähendada tegelikku kiirust. DSL-ühenduse puhul võivad tulemust mõjutada ka liini pikkus, kvaliteet ja kodune telefonikaabeldus.

VPN, turvatarkvara või brauser mõjutab testi

VPN suunab liikluse läbi lisaserveri ning võib vähendada kiirust ja suurendada latentsust. Mõned viirusetõrje- või tulemüürilahendused kontrollivad võrguliiklust, mis võib samuti tulemust muuta. Brauseri laiendused, aegunud brauser või suur protsessori koormus võivad testitulemuse ebatäpseks teha.

Kuidas teha usaldusväärne kiirustest?

1. Ühenda arvuti ruuteriga võrgukaabli abil. Nii välistad suure osa Wi-Fi mõjust.
2. Sulge muud rakendused ja peata allalaadimised. Kontrolli ka teisi koduvõrgus olevaid seadmeid.
3. Lülita VPN ajutiselt välja. Tee seda ainult siis, kui sinu töö- või turvareeglid seda lubavad.
4. Vali lähedal asuv testserver. Võrdle tulemust ka ühe või kahe teise serveriga.
5. Korda testi eri kellaaegadel. Mõõda näiteks hommikul, päeval ja õhtul.
6. Kontrolli nii alla- kui üleslaadimiskiirust, ping'i, jitterit ja paketikadu. Ainult üks näit ei anna ühendusest täielikku pilti.

Kuidas tulemusi õigesti hinnata?

Võrdle juhtmega tehtud tulemust oma paketis märgitud kiirusega, kuid arvesta, et internetipaketi tingimustes võib olla kirjas maksimaalne, tavapärane või minimaalne kiirus. Wi-Fi kaudu saadud tulemus on eelkõige juhtmevaba võrgu, seadme ja ruuteri võimekuse näit. Kui juhtmega test on stabiilselt hea, kuid Wi-Fi aeglane, asub probleem tõenäoliselt koduvõrgus, mitte operaatori ühenduses.

Kõrge latentsus, suur jitter või paketikadu võivad häirida videokõnesid ja võrgumänge isegi siis, kui allalaadimiskiirus tundub piisav. Näiteks veebilehtede avamine ja mängimine sõltuvad sageli rohkem viivitusest ning ühenduse stabiilsusest kui väga suurest allalaadimiskiirusest.

Mida teha, kui netikiirus jääbki madalaks?

• Paiguta ruuter avatumasse ja kõrgemasse kohta, eemale metallpindadest ning muudest häireallikatest.
• Kasuta võimalusel 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrku ning vali vähem koormatud kanal.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, kas selle pordid toetavad sinu paketi kiirust.
• Kasuta kiiremate seadmete jaoks Etherneti kaablit või kvaliteetset võrguadapterit.
• Taaskäivita modem ja ruuter, kui ühendus on muutunud ebastabiilseks.
• Salvesta mitme juhtmega tehtud testi tulemused koos kuupäeva, kellaaja ja serveriga.

Millal võtta ühendust operaatoriga?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui juhtmega ühendatud seadmes tehtud korduvad testid jäävad märgatavalt alla paketis kirjeldatud tavapärase kiiruse või kui esineb püsiv paketikadu, väga kõrge ping või katkestused. Lisa pöördumisele testide ajad, kasutatud seade, ühendusviis ja tulemused. Nii saab operaator kontrollida liini, modemit, signaalitaset ja võimalikku võrgu riket tõhusamalt.

Kui kiirustest ei näita oodatud netikiirust ainult Wi-Fi kaudu, alusta ruuteri asukohast, sagedusalast ja seadme võimekusest. Kui tulemus on halb ka kaabliga ning eri aegadel, vajab olukord tõenäoliselt operaatori tehnilist kontrolli.