Miks tegelik internetikiirus jääb teoreetilisest väiksemaks?

Teoreetiline internetikiirus näitab tavaliselt ühenduse või võrguseadme maksimaalset võimalikku läbilaskevõimet ideaaltingimustes. Kiirustestis nähtav tulemus võib olla sellest väiksem, sest andmed liiguvad läbi mitme lüli: operaatori võrgu, modemi, ruuteri, Wi-Fi-ühenduse ja lõppseadme.

Erinevus ei tähenda automaatselt riket. Õige hinnangu saamiseks tuleb võrrelda sama ühendust samades tingimustes ning vaadata lisaks allalaadimiskiirusele ka üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ja paketikaotust.

Mida teoreetiline internetikiirus tegelikult tähendab?

Internetiühenduse paketi kiirus on operaatori määratud sihtväärtus, mida väljendatakse tavaliselt megabittides sekundis. See ei ole sama mis allalaaditava faili tegelik kiirus megabaitides sekundis. Üks bait koosneb kaheksast bitist, mistõttu 100 Mbit/s ühendus vastab ideaaljuhul ligikaudu 12,5 MB/s andmemahule enne protokollide ja muu võrguliikluse mõju arvestamist.

Kiirust mõjutavad ka serveri asukoht, kasutatav protokoll, võrgu hetkekoormus ja teenusepakkuja mõõtmismeetod. Kiudoptiline, kaabel- või DSL-ühendus võib anda erinevaid tulemusi, eriti juhul, kui viimane ühenduslüli või kodune võrk on piirav.

Levinud põhjused, miks tegelik kiirus on väiksem

Wi-Fi signaali nõrkus või häired

Wi-Fi kiirus väheneb, kui seade asub ruuterist kaugel, seinte taga või piirkonnas, kus töötab palju teisi võrke. 2,4 GHz sagedus ulatub tavaliselt kaugemale, kuid on häiretele vastuvõtlikum. 5 GHz võib pakkuda suuremat kiirust, kuid selle levi on lühem. Ruuteri asukoht, kanalivalik ja seadme Wi-Fi standard mõjutavad mõõdetavat tulemust otseselt.

Ruuteri või modemi piirangud

Vanem ruuter ei pruugi toetada operaatori paketi kiirust, eriti kui selle WAN- või LAN-port töötab ainult kiirusel 100 Mbit/s. Piirang võib tekkida ka aeglase protsessori, vananenud püsivara, ülekuumenemise või aktiivsete funktsioonide tõttu. Kontrollida tasub, kas ruuter ja modem toetavad gigabitist Etherneti ning kasutatavat Wi-Fi standardit.

Testimine toimub piiratud seadmega

Nutitelefon, vana sülearvuti või odav võrguadapter võib olla ühenduse kitsaskoht. Taustal töötavad uuendused, pilvesünkroonimine, videokõned ja viirusetõrje võivad samuti testitulemust mõjutada. Kui seade kasutab energiasäästurežiimi või on ühendatud vanema Wi-Fi standardi kaudu, ei pruugi see operaatori paketi kiirust ära kasutada.

Etherneti kaabel või port piirab läbilaset

Juhtmega test ei anna alati maksimumtulemust. Vigane kaabel, ebakvaliteetne ühendus või 100-megabitine port võib kiiruse madalamaks muuta. Arvuti võrguühenduse olekust saab kontrollida, kas ühendus töötab kiirusel 100 Mbit/s, 1 Gbit/s või mõnel muul tasemel.

Internetiühendus on tipptunnil koormatud

Õhtuti kasutavad sama operaatori võrku rohkem inimesed. Kaabel- või DSL-võrgus võib piirkondlik koormus mõjutada läbilaset rohkem kui valguskaablil, kuid ka kiudoptilise ühenduse tulemus sõltub operaatori võrgu ülesehitusest ja sihtserverist. Üksik aeglane test ei tõesta veel püsivat probleemi.

Testserver või mõõtmisviis annab ebatäpse tulemuse

Kiirustesti serveri geograafiline kaugus, serveri koormus ja ühenduse marsruut mõjutavad näitu. Brauseri laiendused, VPN ja puhverserver võivad samuti tulemust muuta. Võrdluseks tasub teha mitu testi eri serveritega ning kasutada võimaluse korral sama operaatori võrgule lähedast serverit.

Võrgus on samaaegne liiklus

Kui teine seade laadib alla suuri faile, vaatab kõrge kvaliteediga videot või teeb pilvevarundust, jaguneb saadaolev läbilase kasutajate vahel. Ruuteri liiklus võib olla küll kiire, kuid üks rakendus hõivab suure osa ühenduse üles- või allalaadimissuunast.

Probleem asub operaatori liinil või koduses ühenduses

Püsivalt madal kiirus võib viidata liini signaalitaseme, ühenduskaabli, optilise terminali, DSL-liini või operaatori võrgu probleemile. Kui tulemus jääb ka juhtmega ühenduse ja mitme seadmega mõõtes pidevalt lepingus kirjeldatud tasemest madalamaks, tasub pöörduda operaatori tehnilise toe poole.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Peata testimise ajaks videod, mängude allalaadimised, VPN, pilvesünkroonimine ja muud suure liiklusega rakendused.
2. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti kaabli kaudu. Kasuta gigabitist porti ja kontrolli kaabli ning võrgukaardi ühenduskiirust.
3. Tee vähemalt kolm testi eri aegadel, näiteks hommikul, päeval ja õhtul. Märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ja paketikaotus.
4. Korda testi ühe teise seadmega ning vali võimaluse korral mitu lähedast testserverit.
5. Võrdle juhtmega ja Wi-Fi tulemust. Kui Ethernet on korras, on piirang tõenäoliselt Wi-Fi-s, ruuteri asukohas või seadme adapteris.
6. Kui ka juhtmega tulemus on eri aegadel järjepidevalt madal, koosta testide tulemused ja saada need operaatori tehnilisele toele.

Kuidas internetikiirust parandada?

Paranda ruuteri asukohta

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta. Väldi metallkappe, paksu betoonseina, mikrolaineahju ja muid tugevaid häireallikaid. Suures kodus võib olla mõistlik kasutada korralikult seadistatud pääsupunkti või võrgusüsteemi, kuid lisaseade peab olema ühendatud piisava läbilaskega ühenduse kaudu.

Vali sobiv sagedus ja uuenda seadmeid

Kasuta 5 GHz või uuemat toetatud sagedust, kui seade asub ruuterile lähedal ja vajab suuremat kiirust. Kontrolli ruuteri püsivara, võrguadapteri draivereid ning turvaseadeid. Väga vanade seadmete asendamine võib parandada tulemust rohkem kui internetipaketi suurendamine.

Kasuta kiirustesti ajal juhtmega ühendust

Operaatori paketi tegeliku läbilaske hindamiseks on Ethernet kõige usaldusväärsem. Testi otse ruuteriga ühendatud arvutis, mitte kordaja, odava jaoturi või piiratud võrgupordi kaudu. Pärast juhtmega tulemuse kontrollimist saab eraldi hinnata Wi-Fi toimivust.

Kontrolli koduvõrgu koormust

Ruuteri haldusvaates või seadmete loendis võib näha, millised kliendid võrku kasutavad. Piira vajaduse korral taustvarunduse ja suurte allalaadimiste aega. Mõnel ruuteril saab rakendada liikluse prioriseerimist, kuid see ei suurenda ühenduse kogukiirust, vaid jagab olemasolevat läbilaset paremini.

Võta püsiva probleemi korral ühendust operaatoriga

Edasta operaatorile testide ajad, kasutatud ühendusviis, seadme andmed ja tulemused. Maini eraldi, kui probleem esineb ka Etherneti kaudu ning mitmes testserveris. Nii saab teenusepakkuja kontrollida liini, modemi või võrguporti ning eristada koduseadme probleemi välisest rikkest.

Millal ei ole suurem internetipakett lahendus?

Uus pakett ei paranda nõrka Wi-Fi signaali, 100-megabitist porti, vana arvuti võrguadapterit ega ülekoormatud koduvõrku. Enne paketi vahetamist mõõda ühendust juhtmega ja kontrolli, milline lüli piirab kiirust. Suurem pakett võib olla põhjendatud siis, kui koduvõrk ja seadmed toetavad vajalikku läbilaset ning olemasolev ühendus jääb järjepidevalt kasutusvajadusest väiksemaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kiirustestis kuvatud Mbit/s võrdub faili allalaadimiskiirusega?

Ei. Kiirustest kasutab tavaliselt megabitte sekundis, failirakendused näitavad sageli megabaite sekundis. Lisaks mõjutavad failiedastust server, protokoll ja rakenduse enda piirangud.

Kas Wi-Fi peab alati saavutama paketi nimikiiruse?

Ei. Wi-Fi tulemus sõltub seadmetest, kaugusest, häiretest, ruuteri võimekusest ja samaaegsest liiklusest. Paketi võrdlemiseks on juhtmega test sobivam.

Kas suur latentsus tähendab aeglast internetti?

Mitte tingimata. Allalaadimiskiirus võib olla kõrge, kuid suur latentsus või värin halvendab videokõnede ja võrgumängude kasutuskogemust. Seetõttu tuleb hinnata kõiki kiirustesti näite, mitte ainult ühte numbrit.