Miks Wi-Fi kiiruse test näitab oodatust väiksemat tulemust?

Mida Wi-Fi kiiruse testi tulemus tegelikult näitab?

Wi-Fi kiiruse test mõõdab ühenduse jõudlust konkreetsel hetkel, konkreetses seadmes ja konkreetses asukohas. Tulemustes võivad olla näidatud allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus ehk ping, värin ehk jitter ning mõnel juhul ka paketikadu. Üks test ei kirjelda alati kogu koduse internetiühenduse võimekust.

Kui kaabli kaudu tehtud test on operaatori paketile lähedal, kuid Wi-Fi kaudu saadud tulemus on oluliselt väiksem, asub probleem tõenäolisemalt koduses traadita võrgus. Kui mõlemad tulemused on väikesed, tasub uurida modemit, ruuterit, koduvõrgu koormust või internetiteenuse pakkuja ühendust.

Põhjus: seade on ruuterist liiga kaugel

Wi-Fi signaal nõrgeneb kauguse suurenemisel ning eriti palju mõjutavad seda betoonseinad, metallkonstruktsioonid, põrandad ja mööbel. Telefon või sülearvuti võib näidata ühenduse olemasolu, kuid tegelik allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus langeb. Samuti suureneb latentsus ja ühendus võib muutuda ebastabiilseks.

Kuidas kontrollida: tee sama wifi speed test ruuteri kõrval ja seejärel tavapärases kasutuskohas. Kui tulemuste erinevus on suur, on probleem tõenäoliselt levialas, mitte operaatori liinis.

Kuidas parandada: paiguta ruuter kodu kesksemale ja kõrgemale kohale, eemalda selle ümbert takistused ning kasuta vajadusel kvaliteetset mesh-süsteemi või pääsupunkti. Wi-Fi repiiter võib aidata, kuid valesti paigutatuna võib see kiiruse hoopis poole võrra vähendada.

Põhjus: kasutusel on ebasobiv sagedusriba

2,4 GHz sagedusriba levib kaugemale ja läbib seinu paremini, kuid see on sageli ülekoormatud ning pakub väiksemat tegelikku kiirust. 5 GHz sagedusriba on tavaliselt kiirem ja väiksema häiretasemega, kuid selle levi on lühem. Uuemad ruuterid ja seadmed võivad toetada ka 6 GHz sagedusriba, mille kasutatavus sõltub seadme ja ruuteri ühilduvusest.

Kuidas kontrollida: vaata seadme Wi-Fi ühenduse üksikasju ja kontrolli, kas see kasutab 2,4 GHz või 5 GHz võrku. Mõnes ruuteris on sagedusribad ühe nime all, teises saab need eraldi valida.

Kuidas parandada: kasuta ruuteri lähedal võimalusel 5 GHz või 6 GHz võrku. Kaugemates ruumides võib 2,4 GHz olla stabiilsem. Kontrolli ka, et ruuter toetaks ajakohaseid Wi-Fi standardeid ning et seadme draiverid ja tarkvara oleksid uuendatud.

Põhjus: teised seadmed koormavad ühendust

Voogedastus, pilvevarundus, mängude allalaadimine, videokõned ja turvakaamerad võivad jagada sama ühenduse läbilaskevõimet. Kui üks seade kasutab suure osa ühendusest, näitab teises seadmes tehtud Wi-Fi kiiruse test väiksemat tulemust. Üleslaadimise koormus võib mõjutada ka mängude ja videokõnede latentsust.

Kuidas kontrollida: korda testi ajal, mil teised seadmed on Wi-Fi-st lahti ühendatud või nende aktiivne kasutus on peatatud. Ruuteri haldusvaates võib olla näha ühendatud seadmeid ja liikluse mahtu.

Kuidas parandada: lõpeta testi ajaks suured allalaadimised ja varundused, määra vajadusel seadmetele prioriteedid ning kasuta ruuteri QoS-funktsiooni. Kui kodus on palju samaaegseid kasutajaid, võib sobivam lahendus olla suurema üles- ja allalaadimisvõimega pakett, kuid enne tasub koduvõrgu piirangud üle kontrollida.

Põhjus: Wi-Fi häired ja ülekoormatud kanal

Kortermajades võivad naabrite ruuterid kasutada samu või kattuvaid kanaleid. Häireid võivad tekitada ka Bluetooth-seadmed, juhtmeta kaamerad ja osa kodutehnikast. Häirete korral ei pruugi ühendus täielikult katkeda, kuid paketid liiguvad aeglasemalt, jitter suureneb ja testitulemus kõigub.

Kuidas kontrollida: tee mitu testi eri kellaaegadel ning võrdle tulemuste kõikumist. Ruuteri rakendus või Wi-Fi analüsaator võib näidata, kui palju läheduses olevaid võrke samal kanalil töötab.

Kuidas parandada: vali ruuteris vähem koormatud kanal või lülita kanalivalik automaatseks, kui ruuter haldab seda usaldusväärselt. 2,4 GHz puhul kasutatakse tavaliselt võimalikult vähese kattuvusega kanaleid, 5 GHz puhul tasub eelistada vabamaid kanaleid ja sobivat kanali laiust.

Põhjus: ruuter, modem või seadme riistvara piirab kiirust

Vana ruuter, vigane püsivara, ülekuumenemine või aeglane Wi-Fi adapter võib piirata kiirust isegi siis, kui fiiber-, kaabel- või DSL-ühendus on piisavalt kiire. Mõne vanema seadme Etherneti port võib samuti olla piiratud 100 Mbit/s kiirusega. Sellisel juhul ei pruugi uus internetipakett kodus nähtavat paranemist anda.

Kuidas kontrollida: vaata ruuteri mudelit, Wi-Fi standardit, Etherneti portide kiirust ja ühendatud seadme tehnilisi andmeid. Tee test värskelt taaskäivitatud ruuteriga ning kontrolli tootja soovitatud püsivara uuendusi.

Kuidas parandada: uuenda ruuteri tarkvara, taga piisav ventilatsioon ja taaskäivita seade, kui see on pikalt ebastabiilselt töötanud. Kui riistvara ei toeta sinu ühenduse kiirust või tänapäevast Wi-Fi standardit, kaalu ruuteri väljavahetamist. Operaatori antud modemi puhul küsi tehnilisest toest, kas seade sobib kasutatava paketiga.

Põhjus: operaatori ühendus või võrgu ülekoormus

Kui kiirus on väike nii Wi-Fi kui ka Etherneti kaabli kaudu, ei pruugi põhjus olla traadita võrgus. Võimalikud selgitused on operaatori võrgu rike, hooldustööd, piirkondlik ülekoormus, liiniprobleem või modemiga seotud ühendusviga. DSL-ühenduse puhul võib tulemust mõjutada ka liini pikkus ja kvaliteet.

Kuidas kontrollida: ühenda sülearvuti või lauaarvuti otse ruuteri või modemi külge Etherneti kaabliga. Peata muud liiklused, kasuta sama testiserverit ja tee mitu mõõtmist. Kui kaabliga saadud tulemus jääb pidevalt väga palju alla paketis kirjeldatud taseme, kogu testide kellaajad ja tulemused.

Kuidas parandada: kontrolli operaatori rikketeateid ja võta vajadusel teenusepakkujaga ühendust. Kirjelda, kas probleem puudutab allalaadimist, üleslaadimist, latentsust või paketikadu, ning lisa võrdlus Wi-Fi ja Etherneti vahel. Ära eelda ainult ühe mõõtmise põhjal, et ühendus on rikkis.

Kuidas teha usaldusväärset Wi-Fi kiiruse testi?

1. Peata videostriiming, suured allalaadimised, pilvevarundus ja VPN-ühendus, kui see pole testi eesmärk.
2. Kasuta sama seadet ning testi esmalt ruuteri lähedal ja seejärel tavapärases kasutuskohas.
3. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri aegadel, sest võrgu koormus võib päeva jooksul muutuda.
4. Võrdle Wi-Fi tulemust Etherneti kaabliga tehtud testiga.
5. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter, paketikadu ja kasutatud sagedusriba.

Testiserveri asukoht võib samuti tulemust mõjutada. Kohalikule serverile tehtud mõõtmine kirjeldab paremini ühendust Eesti võrgus, samas kui välismaa server võib näidata lisaks rahvusvahelise ühenduse latentsust.

Praktiline tegevuskava aeglase tulemuse korral

• Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus täielikult taastub.
• Kontrolli ruuteri asukohta, ühendatud seadmeid ja kasutatavat sagedusriba.
• Võrdle testi ruuteri kõrval, teises ruumis ja Etherneti kaabliga.
• Uuenda ruuteri püsivara ning seadme Wi-Fi draiverit.
• Kui kaabliga tehtud test on samuti aeglane, võta operaatoriga ühendust ja lisa korduvmõõtmiste tulemused.

Kui soovid esmalt mõõta ühendust brauseris, kasuta Wi-Fi kiiruse testi ning tõlgenda tulemust koos oma koduvõrgu seadistuse ja kasutusolukorraga.