WLAN kiiruse test: miks Wi-Fi on aeglane ja kuidas põhjust leida

Mida WLAN kiiruse testi tulemus näitab?

WLAN kiiruse test mõõdab ühenduse tegelikku jõudlust sinu seadme ja ruuteri vahel ning mõjutatud on ka ruuteri ühendus internetiteenuse pakkujaga. Tulemus võib olla väiksem kui lepingus märgitud kiirus, sest Wi-Fi kasutab raadiosidet, millele avaldavad mõju kaugus, takistused, häired ja seadme võimekus.

Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide laadimist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilvevarunduse ja failide saatmise puhul. Latentsus näitab viiteaega, jitter viiteaja kõikumist ning paketikaotus ühenduse andmepakettide kadumist.

Levinud nähtus: ruuteri juures on kiirus parem

Kui WLAN kiiruse test annab ruuteri lähedal hea tulemuse, kuid teises toas on kiirus palju väiksem, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levikus, mitte kaabel-, fiiber- või DSL-ühenduses. Kui tulemus on halb ka ruuteri kõrval, tuleb kontrollida ruuterit, modemit, koduvõrku ja operaatori ühendust eraldi.

Põhjus 1: suur kaugus ja füüsilised takistused

Wi-Fi signaal nõrgeneb kauguse kasvades. Betoonseinad, põrandad, metallkonstruktsioonid ja peegelpinnad võivad signaali veelgi summutada. Selle tõttu langeb läbilaskevõime ning ühendus võib muutuda ebastabiilseks, eriti 5 GHz sagedusalas, mille levi on tavaliselt lühem kui 2,4 GHz võrgul.

Põhjus 2: naabervõrkude ja koduseadmete häired

Kortermajades võivad paljud ruuterid kasutada sama Wi-Fi kanalit. Häireid põhjustavad ka Bluetooth-seadmed, juhtmevabad kaamerad ja mõni koduelektroonika. Kui kiirus on õhtuti väiksem või kõigub asukohast sõltuvalt, tasub kontrollida läheduses kasutatavaid kanaleid ja võrrelda 2,4 GHz ning 5 GHz ühendust.

Põhjus 3: ruuteri või modemi piirangud

Vanem ruuter võib toetada ainult aeglasemat Wi-Fi standardit või piiratud kanalilaiust. Samuti võivad ülekuumenemine, vananenud püsivara ja suur samaaegsete ühenduste arv vähendada kiirust. Kui internetiühendus tuleb kaabli või fiibri kaudu ruuterini kiiresti, kuid WLAN-i tulemus jääb madalaks, on ruuteri võimekus üks esimesi kontrollpunkte.

Põhjus 4: seadme enda Wi-Fi adapter

Sülearvuti, telefoni või teleri Wi-Fi adapter ei pruugi toetada sama standardit ja kanalilaiust nagu ruuter. Draiveriprobleemid, energiasäästurežiim ja taustal töötavad rakendused võivad samuti tulemust vähendada. Võrdle testi vähemalt kahe eri seadmega samas asukohas, sest nii saad eristada koduvõrgu probleemi ühe seadme piirangust.

Põhjus 5: koduvõrgu koormus

Videostriiming, mängukonsooli uuendused, pilvevarundus ja teiste kasutajate suured allalaadimised jagavad sama ühenduse läbilaskevõimet. Koormuse ajal võivad suureneda latentsus ja jitter ning tekkida paketikaotus. See võib muuta videokõne või võrgumängu ebastabiilseks isegi siis, kui tavaline allalaadimiskiirus näib piisav.

Põhjus 6: operaatori ühendus või teenuse tehniline piirang

Kui kiirus on väike ka võrgukaabliga otse modemist või ruuterist testides, ei pruugi põhjuseks olla WLAN. Võimalikud tegurid on liiniriket, piirkondlik võrgu ülekoormus, modemi signaaliprobleem või paketis sisalduv kiiruspiirang. Kaabli-, fiiber- ja DSL-ühenduse puhul tuleb võrrelda tulemust teenusepakkuja lubatud miinimumi ja tavapärase kiirusega.

Kuidas probleemi süstemaatiliselt kontrollida?

1. Peata ajutiselt videostriiming, pilvevarundus ja suured allalaadimised.
2. Tee WLAN kiiruse test ruuteri lähedal ning probleemses ruumis.
3. Kasuta sama testi eri aegadel, näiteks hommikul ja õhtul.
4. Võrdle 2,4 GHz ja 5 GHz võrku ning testi vähemalt kahe seadmega.
5. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga ja võrdle tulemust Wi-Fi näiduga.
6. Pane kirja allalaadimine, üleslaadimine, latentsus, jitter ja paketikaotus.

Kui kaabliga on tulemus korras, kuid Wi-Fi kaudu halb, keskendu levile, kanalile, ruuterile ja seadmele. Kui mõlemad tulemused on madalad, kontrolli modemit ja võta vajaduse korral ühendust operaatoriga.

Praktilised soovitused Wi-Fi kiiruse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult keskele, avatud ja kõrgemale kohale.
• Hoia ruuter eemal metallist pindadest, mikrolaineahjust ja kinnisest kapist.
• Uuenda ruuteri püsivara ning seadmete Wi-Fi draivereid.
• Vali vähem koormatud kanal või lülita kanalivalik automaatseks, kui ruuter seda usaldusväärselt toetab.
• Kasuta 5 GHz võrku lähedal asuvate seadmete jaoks ja 2,4 GHz võrku pikema levi vajadusel.
• Suure kodu või paksude seinte korral kaalu korralikult paigutatud pääsupunkti või mesh-lahendust.
• Kasuta Etherneti kaablit seadmetel, mis vajavad väikest latentsust ja stabiilset ühendust.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad lubatust väiksemaks, modem näitab ühenduse viga või esineb pidev paketikaotus. Edasta testi aeg, kasutatud seade, ühendusviis ning allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus. Selline info aitab eristada koduse Wi-Fi probleemi liini või teenuse rikkest.