Interneti kiiruse testimise rakenduste ülevaade: miks tulemused erinevad?

Mida interneti kiiruse testimise rakendused tegelikult mõõdavad?

Interneti kiiruse testimise rakendused hindavad tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõned tööriistad näitavad ka värinat ehk jitter’it ning paketikao määra. Tulemus kirjeldab ühenduse seisundit mõõtmise hetkel, mitte alati operaatori lubatud maksimumi.

Rakendus loob ühenduse ühe või mitme testserveriga ning edastab mõõtmiseks andmeid. Seetõttu mõjutavad tulemust serveri asukoht, võrgu koormus, kasutatav seade ja ühenduse tüüp. Eestis võib kodune tulemus erineda ka siis, kui ühendus on sama, kuid test tehakse teise operaatori serveri kaudu.

Miks annavad eri rakendused erineva tulemuse?

Erinevad rakendused kasutavad erinevaid testservereid, andmemahtusid ja mõõtmisviise. Üks rakendus võib avada mitu paralleelset ühendust, teine võib kasutada väiksemat andmehulka. Seetõttu ei ole eri rakenduste näitude otsene võrdlemine alati täpne.

Serveri kaugus mõjutab eelkõige latentsust ja mõnel juhul ka kiirust. Lähedane server võib näidata paremat tulemust kui välismaal asuv server, eriti tipptundidel või rahvusvahelise ühenduse koormuse korral.

Levinud põhjus: Wi-Fi signaal ja häired

Wi-Fi on koduse interneti kiiruse kõikumise üks sagedasemaid põhjuseid. Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallpinnad ja naabervõrkude häired vähendavad tegelikku läbilaskevõimet. 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle leviala on tavaliselt väiksem kui 2,4 GHz võrgul.

Probleemi hindamiseks tee test ruuteri lähedal ja seejärel probleemses ruumis. Kui tulemus paraneb ruuteri kõrval märgatavalt, on tõenäoline, et piirang asub Wi-Fi levialas, mitte operaatori ühenduses.

Levinud põhjus: ruuter või modem ei suuda koormust hallata

Vana või nõrga riistvaraga ruuter võib piirata nii traadita kui ka juhtmega ühendust. Koormus suureneb, kui samal ajal kasutatakse videokõnesid, voogedastust, pilvesünkroonimist ja suuri allalaadimisi. Mõnel juhul põhjustab ebastabiilsust ka ülekuumenemine või vananenud püsivara.

Kontrolli ruuteri tootja juhiseid, taaskäivita seade ning paigalda võimalusel uusim püsivara. Kui juhtmega test jääb samuti paketist oluliselt aeglasemaks, võib ruuter, modem või kodune võrgukaabel olla pudelikael.

Levinud põhjus: seadme või ühenduse piirang

Telefon, sülearvuti või teler ei pruugi toetada operaatori paketi maksimaalset kiirust. Piirang võib tuleneda vanast Wi-Fi standardist, aeglasest võrgukaardist, täis laaditud mälust või taustal töötavatest rakendustest.

Sulge testimise ajaks VPN, pilvesalvestus, mänguplatvormid ja suured allalaadimised. Korda testi teise seadmega ning eelista võimalusel Etherneti kaablit. Kui ainult üks seade näitab kehva tulemust, ei viita see üldjuhul kogu ühenduse rikkega.

Levinud põhjus: operaatori võrgu koormus või ühenduse tehnoloogia

Kaabel-, DSL- ja fiiberühendused käituvad koormuse korral erinevalt. DSL-i kiirust mõjutavad liini pikkus ja kvaliteet, kaabelvõrgus võib sama piirkonna kasutus tipptunnil läbilaskevõimet vähendada. Fiiberühendus on tavaliselt stabiilsem, kuid ka selle lõppkiirust võivad piirata kodused seadmed või operaatori võrguprobleemid.

Kui juhtmega testid annavad eri kellaaegadel järjepidevalt madala tulemuse, salvesta kuupäev, kellaaeg, server ja mõõdetud näidud. See info aitab operaatoril, näiteks kohalikul ISP-l, eristada koduvõrgu probleemi piirkondlikust rikkest.

Levinud põhjus: latentsus, jitter ja paketikadu

Kiire allalaadimine ei taga head ühenduse kasutuskogemust. Latentsus näitab andmepaketi edasi-tagasi liikumise aega, jitter kirjeldab latentsuse kõikumist ja paketikadu näitab edastamata jäänud pakettide osakaalu. Kõrge latentsus või paketikadu võib põhjustada videokõnede katkemist, mängudes viivitust ja veebilehtede aeglast reageerimist.

Kui allalaadimiskiirus on normaalne, kuid videokõned või võrgumängud töötavad halvasti, vaata kiirustestis ka latentsuse, jitter’i ja paketikao näite. Korda mõõtmist eri serveritega, sest kaugus ja marsruut mõjutavad neid näite.

Kuidas teha usaldusväärne kiirustest?

1. Ühenda arvuti võimalusel ruuteriga Etherneti kaabli kaudu.
2. Peata teised suured allalaadimised, videovood ja pilvesünkroonimine.
3. Kontrolli, et VPN ja liiklust piiravad rakendused oleksid ajutiselt välja lülitatud.
4. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri aegadel, sealhulgas õhtusel tipptunnil.
5. Kasuta sama seadet ja sama testserverit, kui soovid tulemusi omavahel võrrelda.
6. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikadu.

Kiiruse kontrollimiseks sobib ka speedtest.im, kuid ühe testi põhjal ei tasu teha lõplikku järeldust ühenduse kvaliteedi kohta.

Kuidas probleem pärast mõõtmist lahendada?

• Kui probleem esineb ainult Wi-Fi kaudu, paiguta ruuter avatumasse ja kesksemat kohta ning vali vähem häiritud kanal.
• Kui juhtmega ühendus on aeglane, kontrolli Etherneti kaablit, ruuteri porte ja modemi olekut.
• Kui üks seade on aeglane, uuenda selle võrgudraiverit ja sulge taustal töötavad võrgurakendused.
• Kui kiirus langeb regulaarselt tipptunnil, võrdle näite eri päevadel ja võta operaatoriga ühendust.
• Kui esineb paketikadu või suur jitter ka juhtmega ühendusel, palu operaatoril kontrollida liini ja võrguühendust.

Parim diagnoos tekib siis, kui võrreldakse Wi-Fi ja Etherneti testi, mitut seadet, eri kellaaegu ning rohkem kui üht mõõdikut. Nii saab eristada koduvõrgu, seadme ja operaatori probleeme enne riistvara väljavahetamist või paketi muutmist.