Miks kiirustesti äpp näitab liiga madalat kiirust?

Kui kiirustesti äpp näitab liiga madalat kiirust, ei tähenda see alati, et internetiteenus on katki. Tulemust mõjutavad Wi‑Fi kvaliteet, ruuteri seisukord, testimise aeg, serveri valik, taustal töötavad rakendused ja ka operaatori võrgu hetkekoormus. Allpool on põhjused, kuidas neid ära tunda ja mida nendega teha.

Mida madal kiirustesti tulemus tegelikult tähendab?

Kiirustest mõõdab tavaliselt download-i, upload-i, viivitust ehk latency't ning mõnel juhul ka jitter'it ja paketikadu. Kui üks neist näitajatest on nõrk, võib kogemus tunduda aeglane isegi siis, kui lepinguline ühendus on paberil piisav.

Wi‑Fi signaal on nõrk või häiritud

Kõige sagedasem põhjus on halb Wi‑Fi leviala. Seinad, kaugus ruuterist, naabrite võrgud ja 2,4 GHz sagedusala häired võivad teha tulemuse märgatavalt madalamaks kui kaabliga ühenduses.

Kui testid telefoni või sülearvutiga ruuterist eemal, mõõdad sageli pigem traadita võrgu kvaliteeti kui internetiühendust ennast. See on eriti oluline kortermajades, kus ümberringi on palju teisi võrke.

Ruuter või modem on ülekoormatud

Vanem või nõrgem ruuter võib anda madalama tulemuse, kui selle protsessor, mälumaht või tarkvara ei tule mitme seadme ja suure andmemahtude liikumisega toime. Sama kehtib ka siis, kui modem vajab taaskäivitust või püsivara uuendust.

Kui kodus voogedastatakse videot, tehakse varukoopiaid ja samal ajal mängitakse võrgus, võib ruuter hakata pudelikaelaks. Sellisel juhul langevad eriti märgatavalt just upload ja latency.

Seadmes endas jooksevad taustategevused

Mõnikord ei ole probleem võrgus, vaid seadmes. Automaatne pilvesünkroonimine, tarkvarauuendused, VPN, energiasäästurežiim või muud taustarakendused võivad kiirustesti tulemuse alla tõmmata.

Ka vana telefon või sülearvuti võib näidata madalamat tulemust, sest selle Wi‑Fi kaart või protsessor ei suuda ühendust piisavalt hästi kasutada. Seepärast tasub testida ka teise seadmega.

Testiserver, kellaaeg ja mõõtmise viis mõjutavad tulemust

Kiirustest ei näita alati sama tulemust iga kord. Kui testiserver on kaugel, server on koormatud või mõõdad tipptunnil, võib tulemus olla madalam isegi siis, kui ühendus ise töötab korrektselt.

Erinevad rakendused kasutavad eri metoodikat ning osa neist näitab üht tüüpi liikluse suhtes väiksemat või suuremat kiirust. Seepärast on mõistlik võrrelda vähemalt kaht usaldusväärset testi ja teha mitu mõõtmist järjest.

Operaatori võrgus või liinis on ajutine probleem

Kui kaabliga ühenduses on tulemus endiselt madal, võib põhjus olla teenusepakkuja võrgus, majasisese kaabelduse kvaliteedis või liini hetkekoormuses. See puudutab nii fiibrit, kaablit kui ka DSL-ühendust.

Sellisel juhul on märksõnadeks stabiilne madal kiirus, kõikuv ping, kõrge jitter või paketikaod. Kui need ilmnevad ka eri seadmetes ja eri aegadel, tasub probleemist operaatorit teavitada.

Kuidas kindlaks teha, kus kitsaskoht asub?

Kiire kontrolli järjekord

1. Testi samas kohas nii Wi‑Fi kui ka võrgukaabliga.
2. Korda testi teise seadmega, näiteks sülearvuti asemel telefoniga või vastupidi.
3. Ühenda ajutiselt välja VPN ja peata taustalaadimised.
4. Proovi teist testiserverit ja mõõda ka erineval kellaajal.
5. Vaata, kas madal on ainult download, ainult upload või mõlemad.

Kui kaabelühendus annab hea tulemuse, aga Wi‑Fi mitte, on viga enamasti traadita võrgus. Kui mõlemad on kehvad, tasub uurida ruuterit, liini ja operaatori võrku.

Kuidas kiirust parandada?

• Aseta ruuter avatumasse kohta ja võimalusel kõrgemale.
• Kasuta 5 GHz või Wi‑Fi 6 võrku, kui seadmed seda toetavad.
• Taaskäivita ruuter ja modem ning uuenda püsivara.
• Piira samaaegseid allalaadimisi, pilvesünkroonimist ja videovoo kvaliteeti.
• Testi kaabliga, et eristada Wi‑Fi probleemi internetiühendusest.
• Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga mõõtes on kiirus ikka madal.

Kui oled kiirustesti tulemusi võrrelnud, vaata alati koos download-i, upload-i, latency't, jitter'it ja pakikadu. Nii selgub kiiremini, kas probleem on koduses võrgus või teenusepakkuja poolel.