Kuidas testida, milline internet on kiirem?

Kui soovid teada, kuidas testida, milline internet on kiirem, ei piisa alati ühest kiirustestist. Tulemust mõjutavad ühenduse tüüp, kasutatav seade, Wi-Fi leviala, ruuteri koormus ja internetiteenuse pakkuja võrk. Usaldusväärne võrdlus eeldab samade tingimuste kasutamist ning lisaks allalaadimiskiirusele ka üleslaadimiskiiruse, latentsuse, värina ja paketikao vaatamist.

Mida interneti kiirustest tegelikult näitab?

Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed sinu seadmesse. Seda mõjutavad näiteks videote vaatamine, failide allalaadimine ja veebilehtede laadimine. Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti saadad andmeid võrku, näiteks videokõnes, pilvesalvestusse või otseülekande ajal.

Latentsus ehk viiteaeg näitab, kui kiiresti liigub päring sinu seadmest serverisse ja tagasi. Väike latentsus on oluline mängudes ja videokõnedes. Jitter ehk värin kirjeldab viiteaja kõikumist ning paketikadu näitab, kas osa andmepakette ei jõua sihtkohta.

Levinud põhjused, miks kiirustestid annavad erineva tulemuse

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi kiirus võib väheneda, kui seade asub ruuterist kaugel, seinte taga või teisel korrusel. Häireid tekitavad ka naabruses olevad Wi-Fi võrgud, Bluetooth-seadmed ja mõnikord kodutehnika. Seetõttu võib ka kiire valguskaabliühendus anda telefonis või sülearvutis tagasihoidliku tulemuse.

Ruuter või modem on üle koormatud

Kui samal ajal kasutavad võrku mitu telefoni, telerit, mängukonsooli või nutiseadet, jaguneb ühenduse läbilaskevõime nende vahel. Vanem ruuter või modem ei pruugi suuta hallata tänapäevaseid Wi-Fi standardeid, suurt seadmete arvu või kiiret fiiberühendust.

Seade piirab mõõtetulemust

Vana sülearvuti, aeglane võrgukaart, taustal töötavad rakendused või aktiivne VPN võivad vähendada testis nähtavat kiirust. Ka veebilehitseja laiendused ja viirusetõrje võivad mõõtmist mõjutada. Sama ühendus võib anda eri seadmetes erineva tulemuse.

Testiserver või interneti sihtkoht on kaugel

Kiirustesti tulemus sõltub sellest, millise serveriga ühendus luuakse. Kauge või ülekoormatud server võib näidata väiksemat allalaadimiskiirust ning suuremat latentsust. Sama nähtus võib esineda ka siis, kui aeglane teenus asub sinu internetiteenuse pakkuja võrgust väljaspool.

Internetiühendus on tipptunnil koormatud

Õhtuti kasutavad paljud inimesed samal ajal voogedastust, videokõnesid ja pilveteenuseid. Kaabel- või DSL-võrgus võib piirkonna ühine võrgusegment siis rohkem koormatud olla. Fiiberühendus ei välista koormust teenusepakkuja võrgus ega koduses Wi-Fi-s.

Ühenduse tehnoloogia erineb

Fiiber, kaabel ja DSL võivad pakkuda erinevat allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust ning erinevat latentsust. Traadita koduinterneti tulemus sõltub lisaks tugijaama koormusest ja signaalist. Teenusepakkuja lubatud kiirus kirjeldab paketti, kuid tegelik tulemus sõltub kogu ühendusteest kuni kasutatava seadmeni.

Kuidas interneti kiirust õigesti võrrelda?

1. Ühenda arvuti ruuteriga võrgukaabli kaudu, kui see on võimalik. Nii välistad suure osa Wi-Fi mõjust.
2. Peata videod, suured allalaadimised, pilvesünkroonimine ja VPN. Kontrolli ka teiste koduste seadmete aktiivsust.
3. Kasuta sama kiirustesti teenust ja võimaluse korral sama testiserverit.
4. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri aegadel, näiteks hommikul, päeval ja õhtul.
5. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikadu.
6. Korda testi esmalt kaabli ja seejärel Wi-Fi kaudu. Nende tulemuste erinevus aitab tuvastada koduvõrgu probleemi.

Üksik tulemus ei näita alati ühenduse tegelikku kvaliteeti. Usaldusväärsem on vaadata mõõtmiste keskmist ning märkida üles, milline seade, ühendusviis ja server testi ajal kasutusel olid.

Kuidas aru saada, milline ühendus on päriselt kiirem?

Kui võrreldaval ühendusel on suurem allalaadimiskiirus, kuid väga suur latentsus või paketikadu, ei pruugi see igapäevases kasutuses parem olla. Veebilehtede ja voogedastuse puhul on tähtis stabiilne kiirus, mängude ja videokõnede puhul aga ka väike latentsus ning väike jitter.

Võrdle tulemusi sama seadme ja sama ühendusviisiga. Kui üks pakett annab kaabliga järjepidevalt parema tulemuse, on see tõenäoliselt kiirem. Kui erinevus ilmneb ainult Wi-Fi kaudu, ei pruugi probleem olla teenusepakkujas, vaid koduses traadita võrgus.

Mida teha, kui internet on oodatust aeglasem?

• Paiguta ruuter võimalikult keskele, avatud ja kõrgemale kohale, mitte kappi või paksu seina taha.
• Uuenda ruuteri püsivara ning kontrolli, kas seade toetab sinu ühenduse jaoks sobivat Wi-Fi standardit.
• Kasuta võimaluse korral 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrku, kui seadmed ja leviala seda toetavad.
• Vali ülekoormatud Wi-Fi kanali asemel vähem kasutatud kanal või lase ruuteril kanal automaatselt valida.
• Kasuta võrgukaablit seadmetes, mis vajavad stabiilset ühendust, näiteks mängukonsoolis või lauaarvutis.
• Taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli, kas aeglus esineb ka kaabliühenduse korral.
• Kui kaabelühenduse tulemused jäävad pidevalt paketile alla, võta ühendust internetiteenuse pakkujaga.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui aeglane ühendus kordub mitmel järjestikusel mõõtmisel, probleem esineb ka võrgukaabli kaudu ning testi ajal ei kasuta võrku teised seadmed. Edasta teenusepakkujale mõõtmiste ajad, kasutatud ühendusviis, seadme tüüp ja tulemused.

Teenusepakkuja saab kontrollida liini signaali, modemi või ruuteri logisid, piirkonna koormust ja võimalikke katkestusi. Nii saab eristada koduse Wi-Fi probleemi tegelikust ühenduse või võrgu rikkest.

Kokkuvõte

Küsimusele, kuidas testida, milline internet on kiirem, saab kõige täpsemalt vastata korduvate ja võrreldavates tingimustes tehtud mõõtmistega. Testi esmalt kaabli kaudu, korda mõõtmist eri aegadel ning vaata lisaks allalaadimiskiirusele ka üleslaadimist, latentsust, jitterit ja paketikadu. Kui aeglus püsib ka otse ruuteriga ühendatud seadmes, on põhjust pöörduda operaatori poole.