Võrgu viivituse mõõtmine: põhjused ja lahendused

Mis on võrguviivitus?

Võrguviivitus ehk latentsus näitab, kui kaua kulub andmepaketil sinu seadmest sihtserverini ja tagasi jõudmiseks. Seda mõõdetakse tavaliselt millisekundites ning tulemust nimetatakse pingiks. Väike ping on oluline videokõnede, pilveteenuste, kaugtöö ja võrgumängude puhul.

Üksik kõrge näit ei tähenda alati püsivat ühenduse probleemi. Hindamisel tuleb vaadata ka jitter'it ehk viivituse kõikumist ja paketikaotust. Näiteks 30 millisekundiline ping võib olla kasutatav, kuid suur kõikumine või kadunud paketid põhjustavad ikkagi katkendlikku heli ja aeglase reageerimisega rakendusi.

Kuidas võrgu viivitust mõõta?

Alusta ühenduse testimisega aadressil speedtest.im. Tee mõõtmine esmalt Wi-Fi kaudu ja seejärel võimalusel Etherneti kaabliga. Märgi üles ping, jitter, alla- ja üleslaadimiskiirus ning paketikaotus. Korda testi eri kellaaegadel, sest tipptundide tulemused võivad erineda hommikusest mõõtmisest.

1. Ühenda testimise ajal võimalikult vähe teisi seadmeid võrku.
2. Vali testserver, mis asub sinu asukohale mõistlikult lähedal.
3. Korda mõõtmist vähemalt kolm korda, et tuvastada juhuslik kõikumine.
4. Võrdle tulemusi kaabli ja Wi-Fi ühenduse kaudu.

Levinud võrguviivituse põhjused

Wi-Fi häired ja nõrk signaal

Wi-Fi viivitus suureneb, kui ruuter asub paksude seinte taga, teises korrusel või paljude teiste võrkude läheduses. Häired 2,4 GHz sagedusalas võivad põhjustada kordusülekandeid, mis suurendavad ping'i ja paketikaotust. Kaabliga tehtud test, mis annab stabiilselt parema tulemuse, viitab tavaliselt juhtmevaba võrgu probleemile.

Ruuteri või modemi ülekoormus

Vana või piiratud jõudlusega ruuter võib aeglustuda siis, kui korraga toimub palju allalaadimisi, videovoogesitust või seadmete ühendusi. Mõnel juhul põhjustab viivitust ka ruuteri tarkvara või liiga kaua kestnud töö. Ruuteri taaskäivitamine võib aidata ajutise tõrke korral, kuid korduv probleem vajab püsivamat lahendust.

Internetiühenduse üleslaadimise küllastumine

Latentsus võib järsult kasvada, kui üleslaadimisriba on täis. Seda nimetatakse sageli bufferbloat'iks. Näiteks pilvevarundus, suurte failide saatmine või otseülekanne võib muuta veebilehed ja videokõned aeglaseks isegi siis, kui allalaadimiskiirus on normaalne.

Teenusepakkuja võrgu ülekoormus

Kaabel-, DSL- või fiiberühendus võib tipptundidel muutuda aeglasemaks, kui piirkonna juurdepääsuvõrk on koormatud. Kui ping suureneb regulaarselt õhtuti nii kaabli kui ka Wi-Fi kaudu, võib põhjus olla operaatori võrgus, mitte koduses ruuteris.

Pikk teekond testserverini

Latentsus sõltub füüsilisest vahemaast ja võrgu marsruudist. Eestis asuva serveri asemel välismaal asuva serveri kasutamine annab sageli suurema pingi, kuigi sinu kohaliku ühendusega ei pruugi midagi valesti olla. Seetõttu tuleb tulemusi võrrelda sama piirkonna serveritega.

Paketikaotus või liini kvaliteediprobleem

Kahjustatud kaabel, halb pistik, ebastabiilne DSL-liin või häire fiiberühenduse lõigus võib põhjustada paketikaotust. Sel juhul ei avaldu probleem ainult suure pingina, vaid ka katkendliku ühenduse, helirobotiseerumise ja uuesti laadivate veebilehtedena.

Taustal töötavad rakendused

Operatsioonisüsteemi uuendused, mängude allalaadimine, torrentid, pilvesünkroonimine ja videokaamerad võivad ühenduse ribalaiust kasutada ilma nähtava kasutajatoiminguta. Kontrolli ruuteri liiklusvaadet ja seadmete aktiivsust enne, kui järeldad, et viga on teenusepakkujas.

Kuidas põhjust täpsemalt eristada?

Kui kaabli kaudu on ping madal, kuid Wi-Fi kaudu kõrge, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja kanalihäiretele. Kui mõlemad ühendused on aeglased ainult ühes seadmes, kontrolli selle seadme draivereid, taustaprotsesse ja võrguadapterit.

Kui viivitus on kõrge kõigis seadmetes, võrdle tulemusi eri kellaaegadel. Püsivalt halb näit võib viidata kodusele seadmele või liinile, õhtune suurenemine aga võrgu ülekoormusele. Paketikao ja marsruudi kontrollimiseks kasuta operatsioonisüsteemi käske ping ja traceroute või Windowsis käsku tracert.

Kui ping on normaalne, kuid rakendus tundub aeglane, mõõda ka jitter'it ja paketikaotust. Videokõnede ning mängude puhul võib ebastabiilne ühendus olla olulisem kui keskmine latentsus.

Praktilised lahendused viivituse vähendamiseks

• Paiguta ruuter kodu kesksemale ja kõrgemale kohale ning hoia see eemal metallist pindadest ja muudest raadioside häireallikatest.
• Kasuta võimalusel Etherneti kaablit tööarvuti, mängukonsooli või teleri ühendamiseks.
• Vali 5 GHz või uuem Wi-Fi sagedusala, kui seade asub ruuterile lähedal ja toetab seda.
• Uuenda ruuteri püsivara ning kontrolli, kas seadmel on liikluse prioriseerimise või QoS-i võimalus.
• Piira suuri taustal toimivaid üles- ja allalaadimisi, eriti videokõnede ja mängimise ajal.
• Kontrolli kaableid, pistikuid ja DSL-i või fiibri ühenduskohti.
• Kui probleem püsib kõigis seadmetes, saada operaatorile mõõtmiste tulemused koos kellaaegade ja paketikao näidetega.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta oma internetiteenuse pakkujaga ühendust siis, kui viivitus ja paketikaotus esinevad ka Etherneti kaudu, probleem kordub mitmel päeval või suureneb järjekindlalt õhtuti. Lisa pöördumisele testserver, mõõtmise kellaaeg, ping, jitter, paketikaotus ning info kasutatud seadme ja ühendusviisi kohta. Nii saab operaator kontrollida liini, modemi signaali ja võrgu marsruuti täpsemalt.